Laur Palgi
Laur Palgi (19. mai 1935 Tartu – 7. juuli 2016) oli eesti füüsikateoreetik.[1]
Elulugu muuda
Laur Palgi oli kirjandusteadlase Daniel Palgi poeg.[1]
Lõpetas 1953 Elva Keskkooli, 1958 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika osakonna, oli 1958–61 TÜ aspirant, füüsika-matemaatikakandidaat (1964, TÜ), väitekiri "Влияние промежуточного векторного бозона на некоторые процессы слабого взаимодействия в мю-мезоатомах". Oli 1961–1965 FAI nooremteadur, 1965–73 vanemteadur; 1973–2002 FI vanemteadur ja teadur. Pidanud loenguid aatomifüüsikast ning tuuma- ja elementaarosakeste teooriast.[1]
Teadustöö muuda
Uurimisvaldkond oli: osakestefüüsika, peamiselt neutriinofüüsika ning standardmudelite laiendused. Arendanud neutriinode ostsillatsiooniteooriat, analüüsinud nende ostsillatsioonide avastamise võimalusi. Tõlkinud aimeraamatuid (Steven Weinbergi "Esimesed kolm minutit", J. B. Zeldovitši "Minu Universum", koos Jaak Lõhmusega). 45 teadustrükist, 20 aimeartiklit.[1]
Teoseid muuda
- О необходимости дополнительной экспериментальной проверки нарушения СР-инвариантности. // Ядерная физ. (1975) 22
- Sissejuhatus ühendatud elektronõrga vastasmõju teooriasse. Tartu, 1982
- Osakestest osakestes. Kaasaegsetest ettekujutustest mateeria struktuuri kohta (kaasautor J. Lõhmus). Tallinn, 1985
- Solar neutrino fluxes and anthropic principle. // Proc. of the 2nd Tallinn Symposion on Neutrino Physics. Tallinn, 1994
- Neutriino '98 järgselt neutriino massidest ja segunemistest (kaasautor H. Kaasik). // EFS aastaraamat (1998). Tartu, 1999
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Eesti entsüklopeedia 14, 354
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid muuda
- "Laur Palgi 70. sünniaastapäeva näitus" UT, 20. mai 2005
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.