Larissa Latõnina

Larissa Semjonovna Latõnina (sündinud 27. detsembril 1934 Ukrainas Hersonis) on endine Nõukogude Liidu riistvõimleja.

Larissa Latõnina (2000)
Kuld	1956	toenghüpe
Kuld	1956	vabaharjutus
Kuld	1956	mitmevõistlus
Kuld	1956	naiskond
Kuld	1960	vabaharjutus
Kuld	1960	mitmevõistlus
Kuld	1960	naiskond
Kuld	1964	vabaharjutus
Kuld	1964	naiskond
Hõbe	1956	rööbaspuud
Hõbe	1960	rööbaspuud
Hõbe	1960	poom
Hõbe	1964	toenghüpe
Hõbe	1964	mitmevõistlus
Pronks	1956	naiskondlik vahendiharjutus
Pronks	1960	toenghüpe
Pronks	1964	poom
Pronks	1964	rööbaspuud
Kuld	1954	naiskond
Kuld	1958	toenghüpe
Kuld	1958	poom
Kuld	1958	rööbaspuud
Kuld	1958	mitmevõistlus
Kuld	1958	naiskond
Kuld	1962	vabaharjutus
Kuld	1962	mitmevõistlus
Kuld	1962	naiskond
Hõbe	1958	vabaharjutus
Hõbe	1962	toenghüpe
Hõbe	1962	poom
Hõbe	1966	naiskond
Pronks	1962	rööbaspuud
Kuld	1957	toenghüpe
Kuld	1957	poom
Kuld	1957	rööbaspuud
Kuld	1957	vabaharjutus
Kuld	1957	mitmevõistlus
Kuld	1961	vabaharjutus
Kuld	1961	mitmevõistlus
Hõbe	1961	poom
Hõbe	1961	rööbaspuud
Hõbe	1965	poom
Hõbe	1965	rööbaspuud
Hõbe	1965	vabaharjutus
Hõbe	1965	mitmevõistlus
Pronks	1962	toenghüpe

Larissa Latõnina oli esimene sportlane ja tänapäevani ainus naine, kes on võitnud 9 olümpiakulda. 2008. aasta suveolümpiamängudel jõudis USA ujuja Michael Phelps 14 kuldmedalini. Kuid Latõninal on 18 olümpiamedalit, rohkem kui kellelgi teisel, ja 14 individuaalset medalit, rohkem kui kellelgi teisel.

Larissa Latõnina võitis olümpiamängudelt 18 medalit: 9 kulda, 5 hõbedat ja 4 pronksi. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta 14 medalit: 9 kulda, 4 ja 1 pronksi ning Euroopa meistrivõistlustelt 14 medalit: 7 kulda, 6 hõbedat ja 1 pronksi. Kokku võitis ta suurvõistlustelt 46 medalit: 25 kulda, 15 hõbedat ja 6 pronksi.

Lapsena õppis ta balletti, kuid läks üle võimlemisse pärast tema õpetaja lahkumist Hersonist. 1953 astus ta pärast keskkooli lõpetamist Kiievi Polütehnilisse instituuti, jätkates treeninguid.

1956. aasta suveolümpiamängudel Melbourne'is võitis Latõnina 4 kulda, ühe hõbeda ning ühe pronksi. Siiski polnud ta edukaim naisvõimleja, sest Ágnes Keleti Ungarist kogus 4 kuld- ja 2 hõbemedalit. Edu eest olümpiamängudel pälvis ta 1956 NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetuse.

Väga edukad olid talle 1957. aasta Euroopa meistrivõistlused riistvõimlemises Bukarestis, kus ta võitis kõik 5 kulda (naiskonnaarvestust polnud), ja 1958. aasta maailmameistrivõistlused riistvõimlemises Moskvas, kus ta võitis 5 kulda 6 võimalikust. 1960. aasta suveolümpiamängudel Roomas võitis Larissa Latõnina kolm kulda, kaks hõbedat ning ühe pronksi.

1964. aasta suveolümpiamängud Tōkyōs, kus ta võitis veel kaks kulda, kaks hõbedat ja kaks pronksi, jäid talle viimasteks.

Pärast sportlaskarjääri lõpetamist sai temast Nõukogude Liidu riistvõimlemisnaiskonna treener ja sellena ta töötas kuni 1977. aastani. Ta organiseeris Moskvas toimunud 1980. aasta suveolümpiamängude riistvõimlemisvõistlusi. Edu eest olümpiamängudel pälvis ta 1972 NSV Liidu teenelise treeneri aunimetuse.

Nõukogude Liit on autasustanud Latõninat Lenini ordeniga (1957), Rahvaste sõpruse ordeniga ja kolme ordeniga "Austuse märk" (1960, 1965, 1972).

1989. aastal sai ta Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt hõbedase aumärgi.

Venemaa on Latõninat autasustanud ordeniga "Austuse märk" (1999) ja selle andis talle 7. märtsil 2000 üle Vladimir Putin isiklikult. Lisaks pälvis Latõnina ordeni "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu (2004), III järgu (2010) ja II järgu (2015).

Ukraina autasustas Latõninat 2002 Vürstinna Olga ordeni III järguga

1998 arvati Latõnina rahvusvahelisse riistvõimlemise kuulsuste halli.

Latõnina on Rahvusvahelise Leonardo klubi liige. Klubis on 2012. aasta seisuga 38 liiget, kõik endised väljapaistvad teadlased, sportlased, kosmonaudid või muud kultuuritegelased. See klubi on ekspertnõukogu, kes annab maailma poliitikategelastele Rahvusvahelist Leonardo preemiat. 2012. aasta seisuga on selle pälvinud 13 isikut, neist 3 Venemaalt.