Laktaas
Laktaas[1] on ensüüm, mida toodavad paljud organismid. See asub inimeste ja teiste imetajate peensoole harjapiiril. Laktaas on vajalik täispiima täielikuks seedimiseks, see lagundab laktoosi, suhkrut, mis annab piimale magusust. Laktaasi puudumisel võivad piimatooteid tarbivad inimesed tunda laktoositalumatuse sümptomeid. Laktaasi saab osta toidulisandina ja see lisatakse piimale "laktoosivabade" piimatoodete tootmiseks. [2]
Toidu kasutusalad muuda
Laktaas on ensüüm, mida mõned inimesed ei suuda oma peensooles toota. Laktoosivaba piima, jäätise ja jogurti tootmise tehnoloogiat kasutatakse piimale laktaasi lisamiseks, hüdrolüüsides seeläbi piimas looduslikult leiduvat laktoosi, muutes selle kergelt magusaks, kuid kõigile seeditavaks. Ilma laktaasita suunavad laktoositalumatusega inimesed laktoosi seedimata jämesoolde, kus bakterid selle lagundavad, tekitades süsihappegaasi, mis põhjustab puhitus ja kõhugaasid.
Ajalugu muuda
Laktaas (täpsemalt laktaas-florisiinhüdrolaas) asub peensoole enterotsüütide harjapiiril ja vastutab toidulaktoosi hüdrolüüsi eest. Varasemad uuringud laktaasi aktiivsuse kohta imetajatel avaldati sajandivahetuse paiku. Aastal 1903 leiti, et koeral oli laktaasi aktiivsus väga madal ja seetõttu jäi laktoos hüdrolüüsimata, põhjustades kõhulahtisust. Inimese hüpolaktaasiat demonstreeriti 1963. aastal ja peagi leiti, et see on enamuses maailmas väga levinud, tavalisem kui laktaasi püsivus. 1973. aastal näitas täiskasvanu tüüpi hüpolaktaasia pärilikkust üks autosomaalselt retsessiivne üksikgeen. [3]
Laktoosivaba piima, jäätise ja jogurti tootmise tehnoloogia töötas välja USDA põllumajandusuuringute talitus 1985. aastal.
Keemilised reaktsioonid muuda
Inimese laktaasi optimaalne temperatuur on umbes 37 ° C [4] ja optimaalne pH on 6. [5]
Ainevahetuses hüdrolüüsitakse D-laktoosis sisalduv β-glükosiidne side, moodustades D-galaktoosi ja D-glükoosi, mis võivad imenduda läbi sooleseinte ja vereringesse. Laktaasi katalüüsitav üldine reaktsioon on C12H22O11 + H2O → C6H12O6 + C6H12O6 + kuumus.
Laktaas katalüüsib ka florisiini muundumist floretiiniks ja glükoosiks.
Viited muuda
- ↑ "Eesti Entsüklopeedia". Vaadatud 26. veebruaril 2023.
- ↑ T. Gilat, M.D.; S. Russo, M.D.; S. Gelman-Malachi, E (27.01.1972). "Lactase in Man: A Nonadaptable Enzyme". Gastroenterology. Vaadatud 26. veebruaril 2023.
- ↑ Sahi, T. (juuli 2009). "Hypolactasia and Lactase Persistence Historical Review and the Terminology". Scandinavian Journal of Gastroenterology. Vaadatud 26. veebruaril 2023.
- ↑ Hrmida, Carmen; Corrales, Guillermo; J. Canada, Francisco; J. Aragon, Juan; Fernandez-Mayoralas, Alfonso (juuli 2007). "Optimizing the enzymatic synthesis of β-d-galactopyranosyl-d-xyloses for their use in the evaluation of lactase activity in vivo". Bioorganic and Medicinal Chemistry. Vaadatud 26. veebruaril 2023.
- ↑ Skovbjerg, Hanne; Sjöström, Hans; Noren, Ove (märts 1981). "Purification and Characterisation of Amphiphilic Lactase/Phlorizin Hydrolase from Human Small Intestine". European Journal of Biochemistry. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2021. Vaadatud 26. veebruaril 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)