Laidoneri liin on 1930. aastatel püstitatud Eesti Vabariigi idapiiri kindlusehitiste rahvapärane nimetus.

Johan Laidoner oli küll Sõjavägede Ülemjuhataja, kuid pole teada, et ta oleks olnud rohkem kui oma ametikohustuste tõttu seotud just piirikindlustustöödega. Samuti pole teada, et sellist nime oleks kasutatud ametlikes dokumentides.

Tulevast Eesti Vabariigi kirde- ja kagupiiri kindlustati juba I maailmasõja ja Vabadussõja ajal ja järel, kuid need tööd ei ole olnud seotud hilisemate piirikindlustustöödega.

Eraldi kindlustati kirde- ja kagupiiri. Üldiselt kasutatakse Laidoneri liini nime kogu idapiiri kohta, kuid peamiselt mõeldakse selle all kirdepiiri kindlusehitisi. Kirdepiiril jõuti kindlusehitisi ehitada valmis oluliselt rohkem kui kagupiiril, seetõttu on kirdepiiri kindlustised paremini hoomatavad. Samuti asub suur osa neist praegu Eesti Vabariigi kontrolli all oleval territooriumil, samal ajal kui kagupiiri vähesed ehitised asuvad praegu Venemaa Föderatsiooni kontrolli all oleval territooriumil.

21. novembril 1933 otsustas Vabariigi Valitsus tarviliseks pidada Vabariigi idapiiri kindlustamise juba rahuajal.[1] Peale majanduslike põhjuste raskendas piirikindlustiste ehitamist asjaolu, et polnud kindel, kuhu need tuleks ehitada. Nii arvas Jaan Tõnisson 19. juunil 1939, et piirikindlustised tuleks ehitada ka Saaremaale. Peaminister Kaarel Eenpalu vastas, et kindlustustöid tehakse seal, kus seda kõige rohkem vaja on, aga Saaremaa kindlustamine oleks asjatu rahakulutus.[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Vabariigi Valitsuse protokoll nr 36, 22. november 1933
  2. Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940. Akadeemia 1/2006. Lk 255

Kirjandus muuda

Pilte