Laevakere

Laevakere on veesõiduki veekindel põhiosa, mis koosneb seintest ehk parrastest ja sõltuvalt materjalist tavaliselt ka seda toetavast karkassist ehk talastikust.

Aurulaeva Great Britain kere

Kattematerjal

Puulaeva kere kattematerjali nimetatakse plangutuseks, metallkerega laeval plaadistuseks. Puulaeva välisplangutus koosneb parda-, põhja- ja tekiplangutusest. Välisplaadistus koosneb parda-, põhja- ja tekiplaadistusest või pannulist, mida toetab karkass või talastik. Karkassi talastik on pannuliga kindlalt ühendatud ja need moodustavad ruum- ja tasandkonstrutsioonid, tagamaks vajaliku üld- ja kohaliku tugevuse.

Sisemus

Laeva keres paiknevad tavaliselt lasti- või eluruumid ja jõuseade masinaruumiga. Seest on laevakere jaotatud ruumideks piki- ja põikvaheseintega, vahetekkidega ja platvormidega. Laevakerel võib olla topeltpõhi ja topeltparras. Tavaliselt on laevas või muus ujuvvahendis veekindlad ja tulekindlad põikvaheseinad.

Talastik

Laevakere lõige talastiku põhiosadega. 2 -kaared, 5 -kiil,7 -parras, 8 -tekk, 9 - vahesein

Laevakere talastik jaotatakse paiknemise järgi põhja-, parda-, teki-,vaheseinte-, vööri- ja ahtritalastikuks. Põhjataladest tähtsaim on kiil,mida puulaeval nimetatakse ka emapuuks. Pardatalastikus on tähtsaim kaar. Talade suuna järgi nimetatakse neid põik-, püst-, piki- ja rõhttalastikuks.

Konstruktsiooniline iseärasus ja teatudsuunaliste talade ülekaal määrab talastiku kas põik-, piki- või segasüsteemseks. Vaheseintel ja tekkidel on peale laevakere ruumideks jaotamise ülesandeks ka vajaliku jäikuse ja tugevuse tagamine. Veetihedad vaheseinad ja tekid, teine põhi ja teine parras piiravad vee leviku avarii puhul ja tagavad laeva uppumatuse kas ühe või mitme ruumi täitumisel veega.

Laevakere kuju

Laevakere kuju määratakse projekteerimisel vastavalt laeva otstarbele, sõidupiirkonnale, kiirusele ja rahvusvahelistele nõuetele, mis puudutavad laeva juhitavust, meretaluvust, jääläbivust. Nüüdisaegsed laevad ehitatakse põhiliselt laevaehitusterasest. Väiksemate laevakerede materjaliks võib olla puit, raudbetoon, alumiiniumsulamid, plastmass vm.

Kirjandus

• Mereleksikon, 1996. Eesti Entsüklopeediakirjastus.