La Paz
|
See artikkel räägib Boliivia pealinnast; Mehhiko linna kohta vaata artiklit La Paz (Mehhiko) |
La Paz, õieti Nuestra Señora de La Paz, ka Chuqiyapu, on Boliivia pealinn. Seal asuvad Boliivia Rahvuskongress, president ja valitsus (põhiseadusejärgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on Sucre) ning La Pazi departemangu keskus.
| La Paz | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
.jpg) | |||||
|
| |||||
| Pindala | 470 km² | ||||
| Elanikke | 877 363 (2008) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 16° 30′ S, 68° 9′ W | ||||
  | |||||
La Pazi kesklinn paikneb umbes 3640 m kõrgusel merepinnast Chokeyapu jõe kanjonis. Ta on maailma kõige kõrgemal asetsev pealinn, kõrgused jäävad vahemikku 3100–4100 meetrit.
2008. aasta seisuga elas La Pazi linnas 877 363 ja La Pazi linnastus 2 364 235 inimest.
Kliima muuda
Temperatuurierinevusi linnas kuude võrdluses eriti ei ole. La Pazi absoluutne maksimumtemperatuur +27 °C on mõõdetud septembris. Kõige madalam on juuni absoluutne maksimum: +21 °C. La Pazi absoluutne miinimumtemperatuur –3 °C on mõõdetud juunis, juulis ja augustis. Kõige kõrgem on veebruari, märtsi ja detsembri absoluutne miinimum: +2 °C.
Seevastu sademete hulk oleneb tugevalt kuust. Aasta keskmine sademete hulk on 544 mm, millest kõige rohkem sajab jaanuaris (114 mm) ja veebruaris (107 mm), kõige vähem juunis (8 mm) ja juulis (10 mm). Sajupäevi on kõige rohkem jaanuaris (21) ning veebruaris ja detsembris (18), kõige vähem juunis ja juulis (2). Kõige päikeselisemad päevad on juuli (279 tundi) ja juuni (270 tundi), kõige vähem on päikest veebruaris (141 tundi) ja märtsis (155 tundi).
Ajalugu muuda
Linna nimi Nuestra Señora de La Paz tähendab hispaania keeles 'meie rahu emand', kus meie emanda all on mõeldud neitsi Maarjat ja rahu all kodusõja lõppemist. Nimelt võttis Hispaania kuningas Karl V 1542 vastu Uued seadused, millega indiaanlased tunnistati inimesteks, konkistadooridel kästi lõpetada orjapidamine, nad pidid hakkama indiaanlastele töö eest palka maksma ja neid hästi kohtlema. Karl V saadetud asekuningas Blasco Núñez Vela saabus 1544 Limasse, mille alla tänapäevane Boliivia ala kuulus, ja püüdis Uusi seadusi rakendada, kuid konkistadoorid tõstsid Francisco Pizarro venna Gonzalo Pizarro juhtimisel tema vastu mässu ja tapsid ta aastal 1546. Karl V pidi Uued seadused tühistama ja määrama indiaanlased igavesti konkistadooride orjadeks. Selle sündmuse ja sellega kaasnenud rahu mälestuseks käskis Karl V määratud järgmine asekuningas Pedro de la Gasca asutada uue linna.
Linna asutasid aimaraade küla Choqueyapu kohale hispaania asunikud 20. oktoobril 1548. 1549 hakati välja töötama linna plaani, kus määrati kindlaks väljakute asukohad, avalike hoonete, näiteks kirikute, asukohad ja kinnistute sihtotstarve.
1780–1782 toimus Boliivias suur aimaraade ülestõus orjastajate vastu. Seda juhtis Túpac Katari. Ülestõusnute eesmärk oli taastada põliselanike valitsus, tappes kõik eurooplased ja hävitades kirikud. Ülestõusnutel puudus korralik keskne juhtimine ja see lükkab ümber väite, nagu suudaks genotsiidi korraldada üksnes tugeva keskvõimuga riik. Ülestõusu keskne sündmus oli La Pazi piiramine 1781. aasta märtsist oktoobrini, mille käigus tekitati linnale suuri purustusi, kuid linna vallutada ei suudetud. Ülestõus suruti maha, kuid Túpac Katarit peetakse tänapäeval Boliivia rahvuskangelaseks.
16. juulil 1809 poodi La Pazi keskväljakul, mida siis nimetati Plaza de los Españoles (Hispaanlaste väljak), vabadusvõitleja Pedro Domingo Murillo. Selle mälestuseks kannab La Pazi peaväljak tänapäeval nime Plaza Murillo.
Boliivia iseseisvus 1825. Alates 1898 asub La Pazis Boliivia valitsus.
Sport muuda
La Paz asub merepinnast 3640 m kõrgusel, kus valitsevad mäestikutingimused. Seetõttu ei kõlba näiteks kergejõustikus La Pazis sooritatud tulemused edetabelistesse: kergejõustikus ei arvestata tulemusi, mis on saavutatud kõrgemal kui 2000 m merepinnast. Jalgpallis peab Boliivia suurvõistluste valikmängude kodumängud La Pazis ja see annab kodumeeskonnale eelise, sest boliivlased on niisugusel kõrgusel rohkem mängima harjunud kui nende vastased. 1963 võitis Boliivia jalgpallikoondis Boliivias korraldatud Lõuna-Ameerika meistrivõistlused.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: La Paz |
- La Pazi koduleht (hispaania keeles)