Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.[1] Lümfisooned esinevad kõigil selgroogsetel alates pärisluukaladest.[2]
Lümfisoonteks võidakse nimetada ka teatud üksikud lümfi liigutavaid sooni.
Lümfisoonte areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Lümfisoonte ülesandeks on ka kudedes normaalse vedelikurõhu hoidmine.
Lümfisooned järgnevad lümfikapillaaridele, võivad keres anastomoose moodustada ja suubuvad venoossesse vereringesse.
Lümfisoontes paiknevad poolkuuklapid, mis tagavad lümfi liikumise üksnes südame suunas. Soonte seinu innerveerivad närvid.
Peensoole soolehattudes (olemasolul) paiknevad lümfisooned kannavad inglise keeles nimetust lacteals.
Klassifikatsioon muuda
Lümfisooned on:
- lümfikapillaarid
- lümfisooned
- lümfitüved
- lümfijuhad
- lümfi transportivad sooned (mille seintel paiknevad lümfiklapikud)
- lacteals.
Lümfisooned koos lümfikapillaaridega moodustavad lümfisoonte võrgustiku ehk lümfiteed. Lümfisoonte suuremad sooned, mis saavad alguse lümfisõlmedest liigitatakse lümfitüvedeks.
Lümfisõlme juurde kuuluvatel lümfisoontel eristatakse:
- aferentseid lümfisooni (vasa lymphatica afferentia)
- eferentseid lümfisooni (vasa lymphatica efferentia).
Roomajatel muuda
Madudel muuda
Madude lümfisüsteemi liigitatase samuti lümfisooned, need paiknevad pea kõikjal keres. Kuid lümfisõlmede asemel on madude (ka teiste roomajate) lümfisoonte seintes üksikult pulseerivad lümfisüdamed.[3]
Imetajatel muuda
Koduloomadel muuda
Lümfisooni asendavad lümfisoonteta kudedes rakuvahelised kanalid. Lümfisooni ei kohta kesknärvisüsteemis, silma sarvkestas ja silmaläätses, kõigis epiteelkudedes, põrnas, kopsualveoolides, luuüdis, kurgumandlites, hüaliinses kõhrkoes, nabaväädis ja lootekestades.[4]
Inimestel muuda
Patogenees muuda
Inimestel seostatakse lümfisoontega järgmisi (osaline) patoloogilisi seisundeid: pärilik lümfodeem, Meige lümfodeem.
Kasvajad muuda
Enamikus kasvajapaikmetest on lümfisooned kollabeerunud.[5]
Kokkupuutel madudega muuda
Inimeste suhtes mürkmadudeks (osade) liigitatud madude hammustuse tagajärjel võivad mao süljeensüümid kahjustada ka lümfisooni ja põhjustada eri raskusastmega mürgistusseisundeid (vt ka leukotsütoos). Lümfisooni kahjustada võiva mürgistusseisundi teke ja ulatus võib sõltuda lisaks inimese tervislikule seisundile (nt ülitundlikkus jm) ka mao liigist, aastaajast, mao tervislikust seisundist, hammustuse ajal väljapritsitud sülje kogusest ja mao vanusest.[6]
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 444:2004.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 441, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Simon J. Girling, Veterinary Nursing of Exotic Pets, 2. trükk, 2013, lk 249, Wiley-Blackwell, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, " Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 325, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Joseph W. Nichols ja You Han Bae, Odyssey of a cancer nanoparticle: from injection site to site of action, Nano Today. 1. detsember 2012 ; 7(6): 606–618., doi:10.1016/j.nantod.2012.10.010, PMCID: PMC3519442, NIHMSID: NIHMS422777, veebiversioon (vaadatud 07.02.2015)(inglise keeles)
- ↑ Javier Mora, Rodrigo Mora, Bruno Lomonte, José María Gutiérrez, Effects of Bothrops asper Snake Venom on Lymphatic Vessels: Insights into a Hidden Aspect of Envenomation, 2008, veebiversioon (vaadatud 27.02.2014) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Pierre-Yves von der Weid, Lymphatic myogenic constriction – how lymphatic vessels pump lymph uphill, 10.1113/jphysiol.2012.247080, 15. jaanuar 2013, The Journal of Physiology, 591, 391-392., veebiversioon (vaadatud 29.07.2014) (inglise keeles)