Lääne-käosulane
Lääne-käosulane (Hippolais polyglotta) on roolindlaste sugukonda käosulase perekonda kuuluv lind.
| Lääne-käosulane | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Roolindlased Acrocephalidae |
| Perekond |
Käosulane Hippolais |
| Liik |
Lääne-käosulane |
| Binaarne nimetus | |
|
Hippolais polyglotta (Veillot, 1817) | |
Levila muuda
Lääne-käosulane elab Edela-Euroopas, Itaalias ja Loode-Aafrikas. Seal täidab ta sama ökoloogilist nišši mis käosulane Eestis. Ta rändab talveks Lääne-Aafrikasse.
Välimus muuda
Lääne-käosulase kehapikkus on umbes 13 cm. Ta on käosulasega äravahetamiseni sarnane, tühisteks erinevusteks on temast natuke lühemad tiivad, pruunid jalad ja heleda tiivalaigu puudumine. Täiskasvanud linnul on pruun selg, pruunid tiivad ja kollakas alapool. Nokk on tugev ja terav. Mõlemad sood on ühesugused nagu põõsalindudel ikka, aga noorlinnud on kõhu alt kahvatumad.
Kuid lääne-käosulase laul on märksa teistsugusem: pikk ja kiire vaheldusrikas sädin. Kutsehüüd on lühike tsrit või tsk.
Elupaik muuda
Lääne-käosulane asustab lehtpuistuid ja -põõsastikke, sageli veekogude kallastel.
Pesitsemine muuda
Emaslind rajab pesa madalale (0,3–5 m kõrgusele) puu või põõsa oksaharule. Kurnas on 3–5, tavaliselt 4 muna, mida emane haub 12–13 päeva. Pojad lahkuvad pesast 11–13 päeva vanuselt ja iseseisvuvad umbes 9 päeva möödudes.[2]
Toitumine muuda
Lääne-käosulase peamine toidus on putukad ja muud väikesed selgrootud. Sügisel sööb ta ka marju.[2]
Viited muuda
- ↑ https://www.iucnredlist.org/species/22714912/111814759 (vaadatud 2.1.2022)
- ↑ 2,0 2,1 Stanley Cramp (toim.) 1992: The Birds of the Western Palearctic. Vol. VI Warblers. - Oxford University Press. Hongkong