Kuveidi poliitika
See artikkel räägib Kuveidi poliitikast. Kuveidi Riik on autokraatlik emiraat. Riigiaparaat koosneb määratud kohtunikkonnast, määratud valitsusest, kuhu kuuluvad peamiselt aş-Şabāḩi dünastia liikmed, ja valitavast parlamendist.
Põhiseadus muuda
Pikemalt artiklis Kuveidi põhiseadus
Kuveidi põhiseadus kuulutati aastal 1962 ning selles on nii presidentaalsele kui parlamentaarsele riigikorraldusele omaseid elemente. Põhiseaduse järgi on riigipea emiir, kelle võimu piirid on põhiseaduses sätestatud.
Täidesaatev võim muuda
Valitsus muuda
- Pikemalt artiklis Kuveidi valitsuskabinet
Emiir nimetab peaministri. Peaminister nimetab valitsuse ministrid.
Emiir muuda
- Pikemalt artiklis Kuveidi emiir
Emiiri võimu piirid on sätestatud põhiseadusega. Emiiri surma korral saab uueks emiiriks kroonprints.
Ajalooliselt on emiiri võimu tasakaalustanud mõjukas kaupmeeste tsunft, eriti oli see nii emiir Mubarak Al-Sabahi ajal aastatel 1896–1915. Mubarak ehitas sisuliselt üles kaasaegse Kuveidi riigi: ta pani paika maksusüsteemi, tollimaksud ja -ameti ning sotsiaalteenused.[1] Mubarak ehitas poliitilised institutsioonid üles suuresti kaupmeeste survel. Sisuliselt emiirikoda kaupmeestega kaubanduse: Sabahid hakkasid kontrollima naftatööstust ning kaupmehed kõike muud. Mubaraki ajal said kuveitlased tänu naftamüügist saadud rahale ligipääsu haridusele ja tervishoiusüsteemile. Selline süsteem on aidanud Sabahidel võimul püsida ilma vajaduseta teha poliitikas eriti kompromisse.
Kohtuvõim muuda
- Pikemalt artiklis Kuveidi õigussüsteem
Kuveidi õigussüsteem ei ole täidesaatvast võimust lahus. Emiir nimetab kõik kohtunikud, kellest paljud on Egiptuse kodanikud. Igas kubernerkonnas on esimese astme kohus (mis võib omakorda jaguneda nt liikluskohtuks ja halduskohtuks), järgmised astmed on apellatsioonikohus ja kassatsioonikohus ning kõrgeim kohtuaste on konstitutsioonikohus, kus tõlgendatakse põhiseadust ning tegeletakse seaduste põhiseaduslikkuse küsimustega. Kuveidis kehtib kontinentaalne õigussüsteem.
Seadusandlik võim muuda
- Pikemalt artiklites Kuveidi Rahvusassamblee ja Kuveidi valimised
De jure on Kuveidi parlament ehk Rahvusassamblee seadusandliku võimu kandja. Teoorias saab kuni 50-kohaline parlament ministreid tagasi kutsuda. Parlamendi valib rahvas de jure demokraatlikel valimistel, valitsuse liikmed on samuti parlamendi liikmed.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Gandhi, Jennifer (2008), "Institutions and Policies under Dictatorship", Political Institutions under Dictatorship, Cambridge: Cambridge University Press, lk 44–52, DOI:10.1017/cbo9780511510090.005, ISBN 978-0-511-51009-0, vaadatud 16. novembril 2020