Kurdid
|
See artikkel räägib rahvast; mittekuuljate kohta vaata artiklit Kurt |
Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel. Vähesel määral elab kurde Taga-Kaukaasias ja Liibanonis. Tänapäeval on laialdane kurdi diasporaa Lääne-Euroopas (eriti Saksamaal ja Prantsusmaal) ning USA-s.
.jpg)
Kurde elab Lähis-Idas 30 miljonit, millele lisandub üle 1 miljoni kurdi mujal maailmas. Kurdid on Lähis-Ida suuruselt neljas rahvusrühm araablaste, pärslaste ja türklaste järel. Sealjuures Türgis (20%), Iraagis (15–20%), Süürias (8%) ja Armeenias (1,3%) moodustavad nad suurima vähemusrahvuse. 1991. aasta seisuga elas 48% kurdidest Türgis, 24% Iraanis, 18% Iraagis ja 4% Süürias.[1]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 23 kurdi.[2]
Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa šiiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.
Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma. Tähtsaimad murded on Kurmandži, Sorani (Suleimani), Mukri ja Gurani murre. Murded erinevad üksteisest nii palju, et vahel peetakse neid eri keelteks. Philip Kreyenbroek selgitab raamatus "Kurdi keelest", et Kurmandži ja Sorani murre erinevad teineteisest sama palju kui saksa ja inglise keel: esimeses on grammatiline sugu ja käändelõpud, teises ei ole. Neid nimetatakse samaks keeleks ainult nende ühise päritolu tõttu ja etnilise ühtsuse rõhutamiseks.[3]
Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandži murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad 11. sajandist. Üldse vanimad säilinud kurdikeelsed tekstid pärinevad 9. sajandi keskelt. Kurdi keelt kirjutatakse araabia, ladina ja vene kirjas.
Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka.
Kurdide täpne päritolu on teadmata. Enamik kurde ise peab kurde pärinevateks meedlastest. Võimalike eellastena on mainitud ka hõimu, kelle ladinakeelne nimetus on Cyrtii ja kreekakeelne Kurtioi ning keda on maininud Polybios, Livius ja Strabon.
Kuulsaid kurde muuda
- Saladin (1138–1193), Aijubiidide dünastia esimene Egiptuse ja Süüria sultan.
Vaata ka muuda
- Kurdi kirjandus
- Pešmergad
- Rojava (Rojavayê Kurdistanê, Lääne-Kurdistan) alates 17. märts 2016
- Sykes-Picot’ leping
Viited muuda
- ↑ Amir Hassanpour, A Stateless Nation's Quest for Sovereignty in the Sky", ette kantud Berliini Vabaülikoolis 7. novembril 1995.
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Kreyenbroek, Philip (1992). "On the Kurdish Language" raamatus "The Kurds: a contemporary overview", Philip Kreyenbroek ja Stefan Sperl, lk. 69
Välislingid muuda
- Kurdistan-PhotoLibrary is Kurdish history in images
- Maailma kurdid kõrvad - Sirp, 12. jaanuar 2007
- Turkey - Kurds - Caught in the Crossfire - 40 min, 1. september 1996
- The Innocent Victims Of Turkey's War With The PKK
- Luis Miranda, The Kurdish question. Visual universe. 11. september 2012
- Luis Miranda, Öcalan et la question kurde. 2015
- The Sykes Picot Agreement. NRT, 1. veebruar 2016
- The Kurdish Project: #BeyondBorders: One Hundred Years of Sykes-Picot agreement (Mark Sykes & François Georges-Picot)
- Kurdi riigi apoloogia
- Postimees (1886-1944), nr. 237, 2 september 1938, Kolmekordne wõitlus Pühamaa pärast. Sykes-Picot teesort. Kuidas diplomaatiliste läbirääkimiste ja salalepingute kaudu loodi tänapäewa Palestiina algmed.
- Nalia Radio and Television (NRT)