Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind
Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind (saksa keeles Deutsche Nationalpreis für Kunst und Wissenschaft) oli Saksamaa Kolmanda Riigi auhind teaduse ja kunsti valdkonnas.
Juunis 1936 anti 1935. aasta Nobeli rahuauhind saksa patsifistile Carl von Ossietzkyle. Saksamaa nõudis Norralt auhinna määramise tühistamist. Sellest keelduti. Ka Ossietzky ise, vaatamata Saksa võimude nõudmisele, ei loobunud auhinnast. Seepeale keelati Saksa kodanikel edaspidi Nobeli auhindu vastu võtmast.
Jaanuaris 1937 asutati Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind. Auhinnaga kaasnes 100 000 riigimarga suurune auhinnaraha.
Auhinda jõuti jagada vaid kahel aastal: 1937. ja 1938. aastal. Seoses 1939. aastal alanud teise maailmasõjaga auhindade väljaandmine peatati.
Kandidaatide esitamine muuda
31. augustil 1937 oli kandidaatide nimistus 27 nime, sealhulgas kirjanik Adolf Bartels, keemik Carl Bosch, dirižaablikonstruktor Ludwig Dürr, etnoloog Leo Frobenius, dirigent Wilhelm Furtwängler, keemik Fritz Hofmann, hüdroaeromehaanikateadlane Ludwig Prandtl, arhitekt Albert Speer, keemik Gustav Tammann ja skulptor Josef Thorak.
Laureaadid muuda
Laureaadid valis kandidaatide hulgast kantsler Adolf Hitler isiklikult.
1937 muuda
- Paul Ludwig Troost, arhitekt
- Alfred Rosenberg, Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei funktsionäär
- Wilhelm Filchner, uurimisreisija ja kirjanik, Saksa Lõunapooluse ekspeditsiooni juht
- August Bier ja Ferdinand Sauerbruch, kirurgid
1938 muuda
- Fritz Todt, Saksa Teedeameti peainspektor
- Ferdinand Porsche, autokonstruktor
- Willy Messerschmitt ja Ernst Heinkel, lennukikonstruktorid