Ku Klux Klan (KKK) on pärast kodusõda 1865. aastal Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides asutatud kuritegelik poliitiline liikumine, mis koondab ennast klannideks kutsuvaid rassistlikke salaseltse ja organisatsioone. Selle asutajateks olid Konföderatsiooni kodusõja veteranid John C. Lester, John B. Kennedy, James R. Crowe, Frank O. McCord, Richard R. Reed ja J. Calvin Jones.[3]

Ku Klux Klan
Embleem ja lipp
Lühend KKK
Asutatud
  • I 1865–1871
  • II 1915–1944
  • III 1946 – tänaseni
Õiguslik staatus salaselts
Eesmärk valge rassi ülimuslikkuse kehtestamine, kristlik terror
Asukoht Ameerika Ühendriigid
Liikmed
  • I teadmata
  • II 3 000 000 – 6 000 000[1]
    (suurim aastatel 1924–1925)
  • III ~ 5000–8000[2]
Ku Klux Klani embleem "Mystic Insignia of a Klansman" ehk "verepisararist". Seda kasutab näiteks klann The White Camelia Knights of the Ku Klux Klan. Keskel olev verepisar sümboliseerib Jeesus Kristuse ristil valatud verd, kodusõjas langenud Konföderatsiooni sõdurite verd, kuriteo ohvriks langenud süütu naisohvri verd ja valge rassi verd. Rist on samasugune nagu ristisõdijatel ja sümboliseerib ristiusku
Ku Klux Klani kogunemine 1922. aastal

Ku Klux Klani nimi tuletati kreeka keeles ratast tähendavast sõnast κύκλος (kyklos). Väidetavalt pakkus Reed nimeks Kyklos ja Kennedy lisas sellele sõna clan, mis tähendab šoti keeles suguvõsa. Teisal väidetakse, et John B. Kennedy pakkus välja mõlemad sõnad, aga James R. Crowe muutis sõna kyklos vormi kujule kuklux.[4]

Algul keskenduti võitlusele põhjaosariikidest tulnud õnneotsijate ja uusasukatega (carpetbaggers) ning Vabariikliku Parteiga (ingl The Republican Party) liitunute ja Uniooni poolele ära karanud lõunaosariikide valgete (scalawags) ülejooksikutega. Viimaseid pidasid KKK ja muud Konföderatsiooni pooldajad riigireeturiteks ning poliitiliselt ja moraalselt nõrkadeks, kes valisid poole olenevalt oludest.

Konföderatsiooni osariigid. Ku Klux Klani sünnipiirkond oli Tennessee ja pealinn Nashville.

Klannide aatemaailma põhiteemads on valge rassi ülimuslikkus, antisemitism, antikatoliiklus (eriti 1920. aastatel), Uniooni vastalisus, homoviha, antikommunism ja (mitte-valge) immigratsiooni vastalisus ning sellest lähtuvalt "sünnipärase valge ameerikluse" rõhutamine. Liikmete endi väitel on põhisuundadeks vastuseis kuritegevusele, illegaalsele immigratsioonile ja samasooliste abielule. Paljudel neist rühmitustest on sidemeid neonatside ja skinheedidega.

Läbi ajaloo on KKK kurikuulus eelkõige mustanahaliste kodanikuõiguste mahasurumise tõttu.

Organisatsiooni tegutsemisviiside hulka kuuluvad terror, vägivald, jõuguvõimu demonstratsioonid, lintšimine, mis on suunatud eriti USA mustanahaliste ja muude KKK põlu all olevate rühmade (näiteks katoliiklaste ja juutide) vastu.

Kui Ameerika Ühendriikides oli mitte-valgete diskrimineerimine mitteametlikult aktsepteeritud valitsuse tasemel vähemalt 1950. aastateni, siis KKK jätkas lintšimisi peaaegu karistamatult kuni 1960. aastateni. Alles tugevate kodanikuõiguste organisatsioonide tekkimisel oli föderaalvalitsus sunnitud KKK tegevusse avalikult sekkuma.

Läbi ajaloo on Ku Klux Klan moodustatud kolm korda. Esimene kord toimus see 1865. aastal ja selle tegevus soikus 1870. aastatel. Sellesse lõunaosariiklaste organisatsiooni, mis ei sallinud mustanahalisi, juute, katoliiklasi, immigrante ega ka põhjaosariiklasi, kuulus ligi 550 000 inimest. Organisatsiooni vägivaldsete meetodite tõttu alustasid nii USA riigi kui ka osariikide valitsused nende vastu võitlust, mille tagajärjel lõpetas organisatsioon tegevuse. Ometi jätkus näiteks lintšimine ka ilma Ku Klux Klanita ja kõige suurem oli rühmituse liikmete arv 1892. aastal.

Teist korda hakkas Ku Klux Klan taas tegutsema 1915. aastal ja see kujunes massiorganisatsiooniks: KKK kuldajal 1920. aastatel ulatus liikmete arv kuue miljonini (1924), osa allikate järgi kuulus sinna iga seitsmes ameeriklane[5]. Valitsusringkonnad, ajakirjandus ja juudi kogukond hakkasid Ku Klux Klani süüdistama rassilises ja religioosses sallimatuses ning vägivallas. Osa organisatsiooni juhtidest mõisteti kuritegudes süüdi ja see kahjustas organisatsiooni mainet. 1930. aastaks oli liikmete arv vähenenud 30 000-le ja 1944. aastal lõpetati pankroti tõttu tegevus.

Kolmandat korda asutati Ku Klux Klan 1950. aastatel ja see tegutseb tänapäevalgi. Selle liikmete arv on 5000–8000 inimest. Ku Klux Klan ei ole kunagi olnud ühtne organisatsioon, vaid koosnenud hulgast lõdvalt, mitte rohkem kui nime abil seotud rühmitustest.

Organisatsiooni liikmed kannavad valgeid teravatipulisi mütse, millel on silmakohad välja lõigatud. Öistel kogunemistel tehakse salariitusi, mille käigus näiteks põletatakse riste.

1915.–1944. aasta Ku Klux Klani aegne vanne muuda

Kui Ku Klux Klan teist korda loodi, võeti liikmeid vastu järgmiste sõnadega: "Sinu sõbrad on seletanud, et oled sündinud Ameerika kodanik ja soovid töötada koguduse, linna, riigi ja maa huvide eest, et sa ei näita poolehoidu mingisugusele väljamaa valitsusele, poliitilisele parteile või liikumisele ja ebakristlikule usule, et sul on aus kutse ja usud:

  • ristiusu sisse;
  • valge tõu ülekaalu ja ei salli abielu valgete ja neegrite vahel;
  • kaitset ja süütust;
  • Ameerika isamaalaste ühendusse;
  • meie riigiõiguste ja seaduste ainuvalitsusse;
  • kiriku ja riigi lahutamisse;
  • vabadust sõnas ja kirjas;
  • Ameerika töö ja kapitali lähemat ühinemist;
  • põhjuste ärahoidmisse, mis viib lynchi ja vägivallategudeni;
  • tarbetute streikide ärahoidmisse, mis tekivad väljamaa agitaatorite mõjul;
  • kuritegelike elementide poolt korda saadetud eraomanduste põletamise ja hävitamise ärahoidmisse;
  • sisserändamiste vähendamise vajadusse.

Meie vajame tungivalt mehi, kelle vanne on murdmatu.

Selle usutunnistuse ja su sõprade soovil anname sulle võimaluse saada vägevaima salajase mittepoliitilise organisatsiooni liikmeks. Ja nüüd täida oma kohust kartmata ja kahtlemata."[6]

Klanni liikmed jagunesid rüütliteks, audaamideks ja ristisõitjateks. Ristisõitjateks võisid astuda ka protestantidest välismaalased. Katoliiklasi ja juute klanni ei võetud. Sisseastumistasu oli 10 dollarit.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. McVeigh, Rory. "Structural Incentives for Conservative Mobilization: Power Devaluation and the Rise of the Ku Klux Klan, 1915–1925." Social Forces, Vol. 77, No. 4 (June 1999), p. 1463.
  2. "Ku Klux Klan". Southern Poverty Law Center. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.07.2013. Vaadatud 7.02.2013.
  3. Horn, 1939, s. 9.
  4. Horn, 1939, s. 11, viimast väidab Wade, 1987, s. 33.
  5. "Vihan asialla Ku Klux Klan". Historia. 2007.
  6. Ameerika tuliristi mehed. Esmaspäev, 21. september 1925, nr. 38, lk. 4.

Kirjandus muuda

  • Axelrod, Alan. The International Encyclopedia of Secret Societies & Fraternal Orders, New York: Facts On File, 1997.
  • Dray, Philip. At the Hands of Persons Unknown: The Lynching of Black America, New York: Random House, 2002.
  • Feldman, Glenn. Politics, Society, and the Klan in Alabama, 1915–1949. University of Alabama Press, Tuscaloosa, AL, 1999.
  • Ingalls, Robert P. Hoods: The Story of the Ku Klux Klan, New York: G.P. Putnam's Sons, 1979.
  • Levitt, Stephen D. and Stephen J. Dubner. Freakonomics: A Rogue Economist Explores the Hidden Side of Everything. New York: William Morrow (2005).
  • Moore, Leonard J. Citizen Klansmen: The Ku Klux Klan in Indiana, 1921–1928 Chapel Hill: U of North Carolina Press, 1991.
  • Newton, Michael, and Judy Ann Newton. The Ku Klux Klan: An Encyclopedia. New York & London: Garland Publishing, 1991.
  • Parsons, Elaine Frantz, "Midnight Rangers: Costume and Performance in the Reconstruction-Era Ku Klux Klan." The Journal of American History 92.3 (2005): 811–836.
  • Rhodes, James Ford. History of the United States from the Compromise of 1850 to the McKinley-Bryan Campaign of 1896. Volume: 7. (1920). Pulitzeri auhinna võitja.
  • Rogers, William; Ward, Robert; Atkins, Leah; and Flynt, Wayne. Alabama: The History of a Deep South State. University of Alabama Press, Tuscaloosa, AL, 1994.
  • Steinberg. Man From Missouri. New York: Van Rees Press, 1962.
  • Thompson, Jerry. My Life in the Klan, Rutledge Hill Press, Nashville. Originally published in 1982 by G.P. Putnam's Sons, ISBN 0-399-12695-3.
  • Trelease, Allen W. White Terror: The Ku Klux Klan Conspiracy and Southern Reconstruction (Louisiana State University Press: 1995).
  • Wade, Wyn Craig. The Fiery Cross: The Ku Klux Klan in America. New York: Simon and Schuster (1987).