Vikipeedia

Kruiisiturism

Kruiisiturism on turismi alaliik, mis on seotud kruiisi ehk merematke ehk ristlusega – kindla programmiga kollektiivse huvireisiga kruiisilaeval koos asjakohaste teenustega reisijaile[1].

Kruiis kestab vähemalt 60 tundi ning peale lähte- ja lõppsadama külastab laev veel vähemalt kaht sadamat[2]. Sõna "kruiis" on tulnud ingliskeelsest sõnast cruise, eesti keeles on selle vaste "merematke" ja Eesti Keele Instituudi soovitatud "ristlus".[3]. Kruiisilaevadel ehk ristluslaevades on rõhk majutuse ja toitlustuse mugavusel, sageli ka luksuslikkusel ja meelelahutustel. Ristluslaevadega ei veeta tavaliselt liinireisijaid ega kaupa. Maailma suurimad ristluslaevad on Symphony of the Seas ja Oasis of the Seas[4]. Kruiisiturism on olnud viimaste kümnendite kõige edukamalt arenenud turismiliik reisi- ja turismiturul[5].

Kruiisiturismi ajalugu muuda

Varasemad ookeanilaevad ei tegelenud reisijate veoga, vaid olid mõeldud lasti vedamiseks. 1818. aastal loodi New Yorgis laevakompanii Black Ball Line, et pakkuda reisijatele korrapäraselt plaanitud teenust ja mugavust. See oli esimene ettevõte, mis osutas reisijateveo teenust. Black Ball Line'i põhimarsruudiks oli Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia vaheline meretee[6].

Kruiiside sünniaastaks saab aga nimetada 1822. aastat, mil loodi Peninsular & Oriental Steam Navigation Company (P&O), mille laevandusliini teekonnad olid Inglismaalt Ibeeria poolsaareni. Sama ettevõte hakkas 1844. aastal esimesena pakkuma reisiturismi teenuseid, näiteks reklaamis firma merereise sihtkohtadesse nagu Gibraltar, Malta ja Ateena. Reiside väljumiskohaks oli Southampton. P&O laevaettevõtet võib tunnistada maailma vanimaks ettevõtteks selles valdkonnas ning pidada nüüdisaegse kruiisinduse eelkäijaks, sest sellised merereisid olid 19. sajandi keskel ainulaadsed[7].

Esimene ettevõte oli küll Suurbritannial, kuid võimsaim laev kuulus Itaaliale. 1833. aastal saabus Konstantinoopoli (Istanbuli) sadamasse maailma esimene kruiisilaev S/S Franscesco. Aurik oli oma kujunduse, tehnoloogia, konstruktsiooni ning võimsuse ja kiirusega tolle aja Itaalia uhkus. S/S Franscesco seilas 3 kuu jooksul sellistesse sihtkohtadesse nagu Catania, Malta, Corfu, Patras, Delfi, Ateena jpt. Aurik rõõmustas reisijaid ekskursioonidega, tantsimise ja pidutsemisega pardal ning kaardimängudega tekil. Tänu Franscesco edule loodi ettevõte nimega Mediterranean Steamship, mis hakkas looma kommertsühendusi Ameerikaga, kuni esimene Itaalia laev maabus 1854. aastal New Yorgis[8].

Reisilaevatööstuse õitsengu ajastuks saab pidada ajajärku 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni, kui Ameerika immigrantidel oli suur tung sõita ookeanilaevadel. Atlandi-ülene sõit oli tol ajal peamiselt ühe otsaga sõit, kuid jõukad reisijad pendeldasid New Yorgi ja Inglismaa vahel äri- ja puhke-eesmärkidel. 20. sajandil toimus atlandiülese meresõidu populaarsuse järkjärguline vähenemine seoses lennukite esiletõusuga. Erinevalt reisilaevadest võidi nüüdsest lennata väiksema ajakuluga rohkematesse sihtkohtadesse. Sellest tulenevalt muutsid laevandusettevõtted oma ärimudelit, hakates reisijateveo asemel keskenduma turismile[9].

Nüüdisaegne kruiisiajastu sai alguse 1960. aastatel. Kruiisilaevaettevõtted hakkasid keskenduma puhkusereisidele Kariibi merel, mis meelitas kohale palju reisijaid. Kruiisilaevad keskendusid vabameelse keskkonna loomisele ja ulatuslike lõbuatraktsioonide pakkumisele. Laeva roll inimeste sihtkohta viimiseks hakkas oma tähtsust kaotama ning selle asemel rõhutati rohkem reisi iseennast[6]. Esimesed puhkusele ja meelelahutusele orienteeritud laevad tulid liinile 1970. aastate alguses. Reisid toimusid Kariibi merel ja sihtrühmaks olid Põhja-Ameerika turistid. 1990. aastatel levis kruiisiturism Suurbritanniasse ning sealt ülejäänud Euroopasse, Aasiasse ja Vaikse ookeani piirkonda[5].

Kruiisiturismi populaarsuse põhjused muuda

Inimesed valivad kruiisireisi eri põhjustel. Sagedasemad põhjused, miks valitakse puhkusereisiks kruiisireis, on alljärgnevad[10]:

  1. Avastusretk – reisitakse, et avastada uusi kohti. Kruiisireisid pakuvad võimalust külastada mitut sihtkohta ühe reisiga.
  2. Perepuhkus – paljud kruiisipaketid on mõeldud koos lastega reisimiseks. Perepuhkuse kruiisid sisaldavad tavaliselt meelelahutust, kulinaariat ja aktiivseid tegevusi, mis pakuvad tegevust tervele perele.
  3. Kulinaaria – kruiisilaevade toitlustuse mugavus ja arvukad sihtkohad pakuvad laias valikus eksootilisi maitseelamusi.
  4. "Kõigest eemale" – kruiisireisid kulgevad mööda merd, mis annab võimaluse igapäevasest elukeskkonnast eemale saada.
  5. Meelelahutus – paljud kruiisilaevad pakuvad inimestele meelelahutust (õhtune programm, etendused, kasiino jne)
  6. Reisimine ilma lendamiseta – kruiisiturism on alternatiiv inimestele, kes ei soovi lennata.

Tähtsamad kruiisipiirkonnad muuda

Kruiisiturism on kõige kiiremini arenev turismivaldkond, mis on iga 10 aastaga alates 1990. aastast kahekordistunud. Nõnda kiiresti arenev turism mõjutab aga oluliselt populaarsete sihtriikide elurütmi ja majandust[11].

Kariibi meri muuda

Kariibi mere kruiisid on külastatavuse poolest maailmas kõige populaarsemad[12]. Põhja-Ameerikas (sh Kariibi merel) on ka nõudlus kruiiside järele kõige suurem, aastal 2015 moodustasid selle piirkonna kruiisituristid ligi 59% kogu maailma kruiisituristidest, nende arv ulatus 13 miljoni reisijani[13]. Kariibi merd külastavate turistide päritolud jaotuvad järgmiselt: 71% USA, 12% Kanada, 6% Suurbritannia ja 11% teiste riikide turistid[12].

Kariibi mere kruiisi 7 peamist sihtkohta 2014/2015 hooajal olid Sint Maarten, Bahama, Cozumel, USA Neitsisaared, Kaimanisaared, Jamaica ja Puerto Rico. Nimetatud sihtkohtadesse sooviti kõige rohkem reisida ja neis ka kulutati suurimal hulgal raha. Kruiisilaevad peatusid enim Sint Maarteni saarel ja need 1,85 miljonit turisti kulutasid aastaga kokku 355 miljonit dollarit. Absoluutarvult oli aga kõige külastatum saar Bahama. Kruiisiturism on nende saarte üks peamine sissetulekuallikas. Ligi pooled turistidest kulutavad osa rahast kaldaekskursioonidele, andes tööd ka kohalikele. Saarte kogukasumit arvestades saavad saareriigid enim raha juveelide ja kellade ostust[14]. Kuna kruiisireisijad on väga lojaalsed kruiisiturismile – koguni 92% osalejatest valivad ka järgmiseks puhkuseks kruiisi –, siis on äri väikesaarte vaatenurgast ka jätkusuutlik[15].

Vahemeri muuda

Vahemere ümbrus kui tänapäeva tsivilisatsiooni häll on alati olnud reisihuviliste magnet. Vahemere kruiisipiirkond paikneb külastatavuse poolest maailmas teisel kohal. Vahemere kruiisiturismi sihtkohad on ajalooliselt olnud Euroopa kõige populaarsemad, peamiselt tänu arvukatele ajaloolistele mälestusmärkidele ja pikkade seilamistraditsioonide kestmisele. Vahemere kruiisiturismi soodustab ka soodne ilmastik, võimaldab kruiisidel väljuda kuni 8 kuud aastas. Kõige populaarsem sihtkoht Vahemere kruiisituristile on Itaalia, mille osakaal moodustab 23% kogu Euroopa kruiisiturismist. Teisel kohal on Hispaania 18,7% osakaaluga ja kolmandal kohal Kreeka 17% osaga. Kõik eelnimetatud Vahemere-äärsed riigid moodustavad kogu Euroopa kruiisiturismimarketist 58,7%[16]. Vahemere kruiisid algavad enamasti Atlandi ookeani äärsest Lissabonist või Vahemere teisest otsast, Istanbulist. Nende vahele jääb sadu sadamaid, mitmed ühtivad üldiste Vahemere piirkonna populaarsemate linnade või sadamatega[17].

Vahemere läheduses pakutakse ka kruiise, mis läbivad vaid ühte riiki. Üks selline on Niiluse jõekruiis. Egiptuse iidse tsivilisatsiooni ja ehituskunsti imesid külastav jõekruiis kulgeb mööda Niilust turismi sünnikohta: Luxori ja Karnaki monumentaalsete templite juurde, mis meelitasid turiste juba Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajastul[18].

Põhja-Euroopa muuda

Kui eestlastele meenub Läänemere kruiisist rääkides esimesena Soome või Rootsi kruiis, siis tegelikult on liiklus Läänemerel märksa tihedam. Üks populaarsemaid Läänemere kruiise on Peterburist alguse saav Põhja-Euroopa pealinnade kruiis Läänemere suurima lipulaevaga Regal Princess 5*. Kruiisi sihtkohad on Helsingi, Stockholm, Aarhus, Tallinn, Peterburi ja Kopenhaagen[19].

Põhja-Euroopasse toob turiste ka Norra fjordide[20] ja Islandi kruiis[21][22] ning kruiis Briti saartele[23] ja Pariisi[24].

Alaska muuda

Seiklushimulisematele kruiisituristidele pakub Alaska märksa jahedamat eksootikat – võimalust näha Vaikne ookeani rannikut, siniseid jäämägesid ja -liustikke. Kruiisil avanevad vaated Alaska, Kanada, Briti Columbia ja USA Vaikse ookeani ranniku maastikele ja loodusele. Alaska kruiisihooaeg kestab maist septembrini, sest sellel perioodil on jääliustike imetlemisele lisaks võimalik looduses matkata[25].

Ümbermaailmakruiis muuda

Kruiisilaevad võimaldavad seilata ka ümber maailma. Seesugused kruiisid liiguvad talvel reeglina Lõuna-Ameerikas, Kariibi merel, Panama kanalis või Aasias, kevadel Vahemeres, suvel Läänemeres või Alaskal ning sügisel Kanadas või Vahemerel[26].

Kruiisiturism Eestis muuda

Kruiisihooaeg Läänemere lainetel kestab enamasti mai keskpaigast septembri keskpaigani. Kuigi Eesti ei suuda konkureerida Kariibi mere kliima või mõne Vahemere-äärse suurlinnaga, saab Tallinna sadamat siiski pidada kruiiside tõmbekeskuseks[26]. Tallinna Vanasadam on kruiisilaevade vastuvõtuks hästi korraldatud sadam, mis asub kesklinna lähedal. 2016. aasta Baltic Cruises' turuülevaates avaldatud statistika näitas, et Tallinn oli kruiisilaevakülastuste arvult Läänemere-äärsetest linnadest Kopenhaageni ja Peterburi järel kolmandal kohal. Vanasadamasse saabub kruiisilaevadel üle poole miljoni reisija aastas[27]. Riia Vabasadamas[28] ja Klaipeda sadamais[29] käivad väiksemad kruiisilaevad ning neid linnu külastab aastas alla 100 000 inimese. Seega on Vanasadam Balti riikide suurim kruiisisadam. Sooja hooaja lühiduse korvab kruiisituristide sihtmärk: Tallinna vanalinn, mille pikk ja kirev ajalugu meelitab turiste tervest maailmast. Samuti saab Tallinna suurust pöörata kruiisiäris vooruseks – olles tutvunud päeva esimesel poolel vanalinnaga, leiavad kruiisireisijad tee ka kesklinnast välja, näiteks Viru rabasse või vabaõhumuuseumi[26].

2015. aastal karminesid laevakütusele kehtestatud keskkonnanõuded, mis tõstsid kruiisireiside hindu. Vaatamata sellele jätkas kruiisiturismi areng jätkuvalt positiivset trendi[30]. Aastal 2017 kasvas Eestit külastanud kruiisireisijate arv võrreldes eelneva aastaga viiendiku võrra ja saavutas uue rekordi. Tallinna sadamat külastas üle 560 000 kruiisireisija. Kruiisituristid moodustavad suure osa Eestisse tulevatest turistidest. Lisaks Lätile ja Venemaale on väliskülastajate edetabelis konkureerimas ka Saksamaa, USA ja Hispaania. Viimased kolm moodustavad enamuse kruiisireiside sihtrühmast. Väliskülastajate arvu kasvuga kaasnevad ka nende keskmised kulutused, mistõttu reisiteenuste eksport (külastajate kulutused) kasvasid 2017. aastal ligi 7% [31].

Kruiisiturismi mõju majandusele muuda

Kuigi kruiisiturism toob linnadesse vähese aja jooksul palju turiste, toovad kõigist turistidest just kruiisituristid sihtriigi majandusele kõige vähem tulu. Norras tehtud uuringus selgus, et 20–40% kruiisituristidest ei lahku päeval laevast. 50% kruiisituristidest, kes väljuvad laevalt, kulutavad maismaal vähem kui 250 Norra krooni (26,2 eurot). Võrdluseks: keskmine telkimise või hosteliturist kulutab kaks korda suurema summa. Kruiisituristide positiivne mõju majandusele väljendub teenuste valdkonnas: kohvikud, vaatamisväärsused ja ostud. Keskmiselt kulutab kruiisiturist igas nimetatud kategoorias 50 Rootsi krooni (5,2 eurot) päevas[32].

Pikemas perspektiivis pole kruiisiturism siiski jätkusuutlik, sest kruiisituristid külastavad linna, kuid ei jäta kohaliku majanduse jaoks piisavalt palju maha[32]. Kruiisituristide tekitatav ülekoormus ohustab ajalooliste paikade säilimist[33] ning kruiisilaevade tööstus ja kasutamine avaldab negatiivset keskkonnamõju veekeskkonnale ja rannikualadele[34].

Viited muuda

  1. ↑ "Kaubandusliku meresõidu seadus, § 59 lg 5". Riigi Teataja.
  2. ↑ Madli Vitismann (30.09.2016). "Luksusristleja läheb merematkele". Sirp. Vaadatud 3.12.2018.
  3. ↑ http://keeleabi.eki.ee/artiklid/kruiis.html
  4. ↑ STACEY LEASCA MARCH 23, 2018 (23. märts 2018). "Royal Caribbean Just Beat Its Own Record For World's Largest Cruise Ship". Travel + Leisure. Vaadatud 3.12.2018.
  5. ↑ 5,0 5,1 Kester, G. C. J. Cruise tourism. Tourism Economics. 2002.
  6. ↑ 6,0 6,1 Michael L. Grace (17. juuni 2008). "A Brief History of the Cruise Ship Industry". Cruise Line History. Vaadatud 3.12.2018.
  7. ↑ "CRUISE NEWS JUNE 2012". The Business Travel News. 25. juuni 2012. Vaadatud 3.12.2018.
  8. ↑ Giancarlo Coletta (27. juuli 2017). "THE FIRST CRUISE VESSEL IN THE WORLD S/S FRANCESCO I". Linked In.
  9. ↑ JOSH BRIGGS. "How Cruise Ships Work". HowStuffWorks. Vaadatud 3.12.2018.
  10. ↑ Cruise Line International Association (jaanuar 2017). "Cruise Travel Report" (PDF). Vaadatud 3.12.2018.[alaline kõdulink]
  11. ↑ Timothy MacNeill, David Wozniak (juuni 2018). "The economic, social, and environmental impacts of cruise tourism". Tourism Management, väljaanne 66, lk 387-404. Vaadatud 3.12.2018.
  12. ↑ 12,0 12,1 ACS Directorate of Sustainable Tourism (juuli 2016). "Cruise Tourism in Greater Caribbean Region" (PDF). Vaadatud 3.12.2018.
  13. ↑ CBI- Ministry of Foreign Affairs. "What are the opportunities for cruise tourism with guests from Europe?". Originaali arhiivikoopia seisuga 21.12.2018. Vaadatud 3.12.2018.
  14. ↑ Business Research & Economic Advisors (oktoober 2015). "Economic Contribution of Cruise Tourism to the Destination Economies" (PDF). Vaadatud 3.12.2018.
  15. ↑ Florida-Caribbean Cruise Association. "Cruise Industry Overview - 2017" (PDF). Vaadatud 3.12.2018.
  16. ↑ Kizielewicz, J. The Mediterranean Sea Region – the leader in the cruise ship tourism in Europe. Scientific Journals. 2013.
  17. ↑ Zach Custer, Amber Nolan, Elina Vaysbeyn (26. juuli 2010). "Mediterranean Cruises 101". Shermans Travel. Vaadatud 3.12.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ "Egiptus, Niiluse kruiisid". ● Kaleva travel. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.12.2018. Vaadatud 3.12.2018.
  19. ↑ "From St. Petersburg". Vaadatud 3.12.2018.
  20. ↑ Petter Dybedal, Eivind Farstad, Per-Erik Winter, Iratxe Landa-Mata (2015). "Cruise passenger traffic to Norway –history and forecasts until 2060" (PDF).{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  21. ↑ "Record Number of Cruise Ships". Iceland Review. 3. mai 2017. Vaadatud 3.12.2018.
  22. ↑ "Statistics of Cruise Ships and Passengers 2015-2017". Cruise Iceland. Vaadatud 3.12.2018.
  23. ↑ "British Isles & Icelantic Cruises". Princes Cruises. Vaadatud 3.12.2018.
  24. ↑ "Welcome to Paris Cruises". Vaadatud 3.12.2018.
  25. ↑ Kruiisikeskus. "Alaska". Vaadatud 3.12.2018.
  26. ↑ 26,0 26,1 26,2 "Kruiisid". Tallinna Sadama koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.08.2017. Vaadatud 3.12.2018.
  27. ↑ "Tallinna oodatakse poolt miljonit kruiisituristi". Äripäev nr 81, 26 aprill 2018 lk 9. 26. aprill 2018. Vaadatud 3.12.2018.
  28. ↑ "Cruise Statistics". Originaali arhiivikoopia seisuga 22.12.2017. Vaadatud 3.12.2018.
  29. ↑ "Port statistics". Port of Klaipeda koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.01.2017. Vaadatud 3.12.2018.
  30. ↑ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2016). "2015. Aasta Majandusülevaade" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21.12.2018. Vaadatud 3.12.2018.
  31. ↑ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2018). "2017. Aasta Majandusülevaade" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2018. Vaadatud 3.12.2018.
  32. ↑ 32,0 32,1 Kim E. Andreassen (1. mai 2013). "Cruise tourists spend less". Science Nordic. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.12.2018. Vaadatud 3.12.2018.
  33. ↑ Eva Grey (4. juuni 2017). "A cruise too far: how overtourism impacts the world's top destinations". Ship-Technology. Vaadatud 3.12.2018.
  34. ↑ Silvia Ombellini (19. juuli 2013). "How do cruise ships impact on the environment". Ecobnb. Vaadatud 3.12.2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kruiisiturism&oldid=6523488"