Krimulda kihelkond

Krimulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kremon, läti keeles Krimuldas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis. Kihelkonnakirik asus Krimuldas ja abikirik Pēterupes; viimane eraldus hiljem iseseisvaks kihelkonnaks.

Krimulda kirik

Krimulda kihelkonna mõisad 1905. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Rigaschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1905)

Krimulda kihelkond Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" (1791)

Krimulda kihelkonna mõisad

• Bīriņi (Kolzen) rüütlimõis
• Eikaži (Eikasch) rüütlimõis, hiljem Bīriņi kõrvalmõis
• Englārte (Engelhardtshof) rüütlimõis
• Jaunāmuiža (Neuhof) rüütlimõis
• Jērkule (Jerkull) rüütlimõis, hiljem riigimõis
• Ķizbele, ka Rāmava mõis (Kipsal, ka Rammenhof) rüütlimõis, hiljem Krimulda kõrvalmõis
• Krimulda (Pastorat Kremon) kirikumõis
• Krimulda (Schloß Kremon) rüütlimõis
• Pabaži (Pabbasch) rüütlimõis, hiljem riigimõis
• Sēja (Zögenhof) rüütlimõis

• 
  Krimulda kirik 1794. aastal. Johann Christoph Brotze kogu
• 
  Sēja mõis 1794. aastal
• 
  Krimulda kalmistu

Vaata ka

• Krimulda piiskopilinnus
• Krimulda muinaslinnus

Kirjandus

• Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 235-237 [1].
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 367 [2].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 104-110 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 84-87 [4].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.