Krakatau on vulkaaniline saar samanimelises saarestikus Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel.

Krakatau saar (all) Krakatau saarestikus 1992. aastal

Enne 1883. aastat oli saar 9 km pikk ja 5 km lai. Saarel oli kolm vulkaanitippu: Rakata (820 m kõrge) lõunaosas, Danan (450 m) keskosas ja Perboewatan (120 m) põhjaosas.

1883. aastal raputasid Krakatau saart tugevad pursked ja plahvatused, neid oli kuulda tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias. Peaaegu 5000 km kaugusel tundus, nagu oleks läheduses suurtükist tulistatud. Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 km kõrgusele. Tuhapilved varjasid suurel maa-alal päikesevalguse täielikult. Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. Nende tõttu hukkus ligi 36 000 inimest. Krakatau purske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. Atmosfääri sattus niivõrd palju tuhka ja gaase, et maailma keskmine õhutemperatuur langes umbes 1 kraadi võrra.

Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga.

1927. aastal tõusis endise Krakatau saare põhjaosas merest uus saar Anak Krakatau, mis on sellest alates järjest laienenud ning kus toimub tänaseni vulkaaniline tegevus.

On hinnatud, et selle vulkaani purse võis põhjustada ka 535.–536. aasta kliimakatastroofi, mis on viimase kahe aastatuhande kõige ulatuslikum kliimakatastroof.[1]

Viited muuda