Konsortsium (ökoloogia)
Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma (toitumissuhete, paiknemissuhete, kommunikatsiooni) kaudu seotud organismide kogum[1].
Konsortsiumi moodustavateks organismideks (ehk konsortideks) on konsortsiumi determinandiga (näiteks mingi taimega) kas toitumissuhete kaudu seotud organismid (trofokonsordid) või elupaiga kaudu seotud organismid (topokonsordid).
Konsortsiumi mõiste tõenäoseks esmakasutajaks ökoloogias on botaanik Johannes Reinke aastal 1873, ning seda kasutati seejärel eriti samblike puhul. Hiljem (võimalik, et sõltumatult) kasutasid mõistet Vladimir Beklemišev[2] ja Leonti Ramenski.[3] Selle rakendamisest taimekoosluste uurimisel on kirjutanud Tihhon Rabotnov.[4] Viktor Masing pidas konsortsiume biotsönooside peamisteks funktsionaalseteks komponentideks, näidates ühtlasi, et konsortsiumi edifikaatori biokeemiline mitmekesisus ning evolutsiooniline iga on seotud konsortsiumi mitmekesisusega.[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Masing, Viktor (toim.) 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 116.
- ↑ Beklemishev, V. N. 1951. O klassifikatsii biologicheskih (simfiziologicheskih) svyazei. Byulleten Moskovskogo obschestva ispytatelej prirody, Otdel biologii 56: 3–30.
- ↑ Aastal 1952.
- ↑ Rabotnov, Tikhon A. 1972. Consortia, the importance of their study for phytocoenology. Folia Geobotanica 7(1): 1-8.
- ↑ Masing, V. 1981. Consortia as elements of the functional structure of biocoenoses. In: Laasimer, L. (ed.) Antropogenous changes in the plant cover of Estonia. Tartu: Institute of Zoology and Botany, 64–76.