Konrad Adenaueri Fond
Konrad Adenaueri Fond (sks Die Konrad-Adenauer-Stiftung e. V. (KAS), ka Konrad Adenaueri Sihtasutus) on Saksamaa Kristlik Demokraatlikule Liidule lähedane sihtasutus.
Fondi esimees on kunagine Euroopa Parlamendi president, praegune Euroopa Parlamendi liige Hans-Gert Pöttering. Lisaks on fondil 24 liikmest koosnev juhatus ja 24-liikmeline revisjonikomisjon. Fondil on 55 liiget, kellest enamik on KDL-i praegused või endised poliitikud.
Areng ja tegevusalad muuda
Kristlikule ja demokraatlikule kasvatustööle suunatud ühingu asutas 20. detsembril 1955 Bruno Heck ja alates 1964 kannab see Saksamaa esimese kantsleri Konrad Adenaueri nime.
Nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil seisab Konrad-Adenaueri Fond kodanikuhariduse ja Euroopa ühtsuse edendamise eest. Samuti edendatakse kunsti ja kultuuri, toetatakse andekaid üliõpilasi ja doktorante stipendiumidega ning uuritakse ja dokumenteeritakse kristlik-demokraatliku liikumise ajalugu. Nii näiteks avaldas Adenaueri fond koos Bertelsmanni Fondi, Turumajanduse Fondi ja Friedrich Naumanni Fondiga uurimuse "Hariduspoliitika föderaalsüsteemis ja rahvusvahelistes mõjudes". Nagu kõik parteilähedased fondid, püüab ka Konrad Adenaueri Fond mõttekojana tegutsedes oma erakonna arvamusi ja veendumusi ühiskonda edasi kanda.
Nagu teisigi Saksamaa poliitilisi organisatsioone, rahastatakse ka Konrad Adenaueri Fondi põhiliselt riigi ja liidumaade hallatavatest fondidest. Näiteks 2009 oli fondi eelarve maht 120 miljonit eurot, millest 96,8% tuleb avalikest fondidest ning üksnes 0,5% erafondidest ja annetustest.
Konrad Adenaueri Fond on Saksamaa Euroopa Liikumise liige, samuti turuvabadusele suunatud Stockholmi Võrgustiku liige. Ta teeb koostööd ka paljude teiste fondide ja mõttekodadega. Ta on koostanud partnerluse ühisdeklaratsiooni Friedrich Eberti Fondi, Friedrich Naumanni Fondi, Baieris tegutseva Hans Seideli Fondi ja Heinrich Bölli Fondiga. Schleswig-Holsteinis täidab Adenaueri fondi ülesandeid Hermann Ehleri Fond.
Konrad Adenaueri Fondi asutused muuda
Lisaks Bonni lähedal asuvale peakorterile kuuluvad fondile kaks õppekeskust Eichholzi lossis Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Wendgräbeni lossis Sachsen-Anhalti liidumaal, samuti 16 piirkondlikku haridusasutust ja rahvusvaheline konverentsikeskus Põhja-Itaalias.
Fondile kuulub Berliinis akadeemia, mis korraldab sümpoosione, konverentse, kokkusaamisi ja näitusi, et analüüsida avalikke sotsiaalseid ja poliitilisi nähtusi.
Kristlik-demokraatliku Poliitika Arhiiv uurib kristliku demokraatia ajalugu Saksamaal ja mujal Euroopas, omades ulatuslikke kirjaliku ja kaasaegse meedia materjali ning umbes 157 00[küsitav] eksemplariga raamatukogu.[1]
Rahvusvahelise koostöö osakond tegeleb rahvusvahelise poliitikaga, osaledes rohkem kui 200 projektis umbes 120 riigis.
Poliitika- ja konsultatsiooniosakond tegutseb fondi mõttekojana.
Kodanikuhariduse osakond püüab muuta kehtivat olukorda ning kutsub kodanikke üles osalema niisuguse ühiskonna ülesehitamises, kus vabadus ja rahu oleksid enesestmõistetavad ja igaühele kättesaadavad.
Lisaks kuuluvad fondi andekate isikute toetuseks ette nähtud stipendiumiprogrammid üliõpilastele,[2] magistrantidele[3] ja välismaalastele[4] ning ajakirjanike akadeemia.[5] Korraga toetatakse umbes 2000 inimest.
Rahvusvaheline tegevus muuda
Välismaal on Konrad Adenaueri Fondil 67 bürood. Fond edendab koos poliitiliselt lähedaste parteide ja organisatsioonidega ligi 200 projekti 120 riigis loosungi all "Aidates inimestel ennast aidata". Partneriteks on kristlik-demokraatlikud ja paremliberaalsed parteid.
Eestis tegutseb Konrad Adenaueri Fond alates 1993 ning töötab koos Isamaa ja Res Publica Liidu ja nende Pro Patria koolituskeskusega.[6]
Viited muuda
- ↑ Kristlik-demokraatliku Poliitika Arhiiv
- ↑ "Deutsche Studentenförderung". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2011. Vaadatud 29. augustil 2011.
- ↑ "Graduiertenförderung". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. august 2011. Vaadatud 29. augustil 2011.
- ↑ "Ausländerförderung". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2011. Vaadatud 29. augustil 2011.
- ↑ "Journalisten-Akademie". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2011. Vaadatud 29. augustil 2011.
- ↑ [1]