Kolhoos "Eha"
Kolhoos "Eha" oli Läänemaal Hanila vallas (endise nimega Karuse vallas) 12. septembril 1949. aastal moodustatud kolhoos.[1] 1. jaanuaril 1951 liideti kolhoos "Eha" kolhoosiga "Nurme" ning moodustus kolhoos "Esimene Mai".[2]
Kolhoosi moodustamine muuda
Kolhoos moodustati Kiska ning Torgu külade baasil. Asutamiskoosolek kolhoosi loomiseks toimus 12. septembril 1949. aastal Laanevälja talu ruumides, kus olid koos inimesed kolmeteistkümnest majapidamisest.[1] Koosoleku juhatajaks valiti August Pärna ja protokollijaks Ellen Itter.[3] Koosolekul otsustati igale perele kolhoosis kasutamiseks jätta 0,25-0,60 hektarit põllumaad ning 1 lehm ja üks noor loom.[1] Kolhoosi tüüppõhikirjale kirjutas alla 11 kolhoosnikku (August Pärna, Ellen Itter, M. Madisson, M. Soontak jt).[4]
Kolhoosi tarbeks ühistati kolmekümne isiku varad. Varade hulka kuulusid mitmesugused loomad (kanad, hobused jne), aga ka köied, äkked, vankrid, hooned jms. Kolhoosi inventariraamatus on kirjeldatud järgmised varad:
- 29 hobust (ruunad)
- 1 hobune (täkk)
- 5 sälgu
- 5 sälgu (märad)
- 48 lehma
- 3 mullikat
- 7 lammast
- 2 lammast (jäärad)
- 1 sugupull
- 8 põrsast
- 39 kana
- 1 kukk
- 67 hobuserakmete komplekti
- 40 ühe hõlmaga sahka
- 14 üheksa piiga vedruäket
- 40 puuäket
- 17 rohuniitjat
- 14 looreha
- 2 viljalõikusmasinat
- 4 reaskülvimasinat
- 1 kartulivõtmise masin
- 3 raudteljega vankrit
- 19 puuteljega vankrit
- 11 raudkodaratega vankrit
- 25 rege
- 16 köit
- 1 kaal
- 5 põllurulli
- 1 palgikelk
- 4 harkatra
- 24 hoonet (sh 11 lauta, 7 kuuri, 1 ait, 1 kanala, 1 eluruum, 1 laut+rehealune, 1 kontoriruum)
- 2 sõnnikuharki
- 22 ühe kuni kahekümne päevast vasikat
- 22 kahekümnepäevalist kuni kuuekuulist vasikat
- 15 kuue kuni kaheteistkümne kuulist vasikat[5]
Kolhoosi tegevus muuda
1950. aasta lõpuks plaaneeris kolhoos "Eha" omada 175 hektarit ühiskondliku külvipinda (nt kartulit plaaniti kasvatada 13 hektaril). Toodangu planeerimisel arvestati, et üks kana muneb 1950. aastal keskmiselt 100 muna.[6] Piimatoodangu plaaneerimisel lähtuti sellest, et üks lehm toodab aastas 1700 liitrit piima.[7] Töö organiseerimisel arvestati 36 inimesega (24 naist ning 12 meest). Külvata sooviti järgmisi sorte: kartul "Majesteet", suvinisu "Diamant", oder "Jõgeva 453", talirukis "Sangaste".[7]
1. jaanuaril 1951 liideti kolhoos "Eha" kolhoosiga "Nurme" ning moodustus kolhoos "Esimene Mai".[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kolhoosi asutamiskoosoleku protokoll". 12.09.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.89, lk 1. Vaadatud 11.10.2017.
- ↑ 2,0 2,1 Kongi, I. (1985). "Eesti NSV põllumajandussüsteemi organisatsioon ja struktuur aastail 1940-1960. IV osa, 2. vihik". Lk 251.
{{netiviide}}: parameeter|vaadatud=nõuab parameetrit|url=(juhend); puuduv või tühi|url=(juhend) - ↑ "Vara ühistamise aktid". 13.09.-17.11.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.91. Vaadatud 11.10.2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ "Kolhoosi põhikiri". 12.09.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.88. Vaadatud 11.10.2017.
- ↑ "Kolhoos Eha inventariraamat". 1949–1950. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.90, lk 1-23. Vaadatud 11.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: kuupäeva vorming (link) - ↑ "Kolhoos Eha põllumajanduse arendamise plaan 1950. a". Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.92. Vaadatud 11.10.2017.
- ↑ 7,0 7,1 "Kolhoos Eha 1950. a tootmiplaan". Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.93. Vaadatud 11.10.2017.