Kolõma

See artikkel räägib piirkonnast; jõe kohta vaata artiklit Kolõma jõgi

Kolõma (vene keeles Колыма) on piirkond Venemaa Kaug-Idas Ida-Siberi mere ja Ohhoota mere vahel praeguse Tšuktšimaa, Magadani oblasti ja Jakuutia territooriumil.

Kolõma piirid on täpselt määratlemata. Ta pole kunagi omaette haldusüksust moodustanud. Üldjoontes hõlmab see Kolõma jõe ja selle suurima lisajõe Omoloni jõgikonna ning Kolõma alamjooksul asuva Kolõma madaliku, mis jõgikonnast osalt välja jääb.

Kolõma keskuseks on nimetatud Magadani, ehkki see ei asu Kolõma jõgikonnas. Teisi suuri (üle 10 000 elaniku) asulaid selles kandis ei ole.

Termin "Kolõma" mitte jõe, vaid piirkonna tähenduses tekkis millalgi 1920. aastatel seoses kulla ja teiste maavarade rikkalike leiukohtade avastamisega.

1932–1954 toimunud massiliste repressioonide ajal ja hiljemgi paiknesid seal eriti karmide olude poolest tuntud parandusliku töö laagrid. Nõukogude ajaloolane Roi Medvedev on võrrelnud sealseid tingimusi Auschwitzi koonduslaagri omadega.

Kolõmas asub Kolõma rahvuspark.

Välislingid muuda

Jaanus Piirsalu, "Kolõmal elavad inimesed nagu lõksus", Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009