Kohila vald

vald Raplamaal
 See artikkel räägib tänapäeva vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Kohila vald (1939), veel varasemate valdade kohta vaata artiklit Kohila vald (Hageri kihelkond) ja Kohila vald (Simuna kihelkond)

Kohila vald on vald Raplamaa põhjaosas.

Kohila vald


Pindala: 230 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 7726 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 33,6 in/km²
EHAKi kood: 0317[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kohila
Kaart

Kohila valla territoorium jääb ajaloolisse Hageri kihelkonda. Kohila valla arengut kujundab suures osas Tallinna lähedus.

2002. aasta märtsis ühinesid Kohila alevvald ja Kohila vald ühtseks omavalitsusüksuseks – Kohila vallaks. Ühinenud omavalitsusüksuse Kohila valla volikogu alustas tegevust 24. oktoobril 2002. Valla keskuseks on Kohila alev.

Alates oktoobrist 2021 on Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner ja vallavanem Allar Haljasorg.

Alates novembrist 2023 on Kohila vallavolikogu esimees Kaupo Männiste.

Rahvastik muuda

Vallas on 2023. aasta aprilli seisuga 7779 elanikku,[4] Kohila alevis elab neist ligikaudu 3137.

Kohila valla rahvastik on pidevas kasvutrendis.

Asustusjaotus muuda

Kohila vallas on üks alev (Kohila), kolm alevikku ja 21 küla.

Alevikud:

Aespa, Hageri ja Prillimäe.

Külad:

Aandu, Adila, Angerja, Hageri, Kadaka, Lohu, Loone, Lümandu, Masti, Mälivere, Pahkla, Pihali, Pukamäe, Põikma, Rabivere, Rootsi, Salutaguse, Sutlema, Urge, Vana-Aespa, Vilivere.

Kultuur ja haridus muuda

Haridusasutused muuda

Lasteaiad muuda

  • Sutlema-Aespa lasteaed
  • Männi
  • Põnnipere
  • Sipsik
  • Triinu ja Taavi päevahoid
  • Linnupoja päevahoid
 
Kohila mõisa peahoone
 
Angerja vasallilinnuse varemed

Koolid muuda

Huviharidus muuda

Kultuur muuda

Rahvamaja muuda

 
Eestimaa kivide kuningas Pahkla külas
 
Lohu Jaanilinn
 
Kaselaug Rabivere maastikukaitsealal

Raamatukogud muuda

Muuseum muuda

Kirikud ja kogudused muuda

Mõisad muuda

Sport ja vaba aeg muuda

Spordrajatised muuda

  • Kohila spordikeskus
  • Kohila staadion
  • Discgolfi rada

Noortekeskused muuda

  • Kohila Avatud Noortekeskus
  • Hageri Avatud Noortekeskus

Isikuid muuda

Jaan Teemanti lapsepõlve kodu asub Aandu külas. Pahkla külas sündis tuntud laulu "Ema süda" laulu viisistaja Robert Theodor Hansen. Rabiverest on pärit muusikaõppejõud ja -teadlane, koorijuht Anton Kasemets. Adila mõisas sündis Paul Karp, kes oli Eesti Filharmoonia asutaja ja direktor, ERSO dirigent. Kohila mõisaga on seotud maailmakuulus pianist Käbi Alma Laretei. Adila külast on pärit leelotaja Laine Mesikäpp ja kunstnik Aarne Mesikäpp.

Hageri kalmistul puhkavad tuntud baltisaksa kunstnikud Gustav Adolf Hippius ja Christian Gottlieb Welte'. Hageriga on seotud lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle vanemate kodu asus Hageri kihelkonnas (Ohulepa külas).

Suitsupääsukese pakkus Eesti rahvuslinnuks Hageri algkooli juhataja Kustas Põldmaa. Pahkla külast pärit Theodor Altermann oli üks Estonia teatri asutajaid 1906. aastal. Estonia teatri primadonna Betty Kuuskemaa sündis Mäeküla mõisas Hageris. Hageri koolis õppis tantsija ja tantsupedagoog Mait Agu, Hageri ja Kohila koolis õppis baleriin Kaie Kõrb.

oli Estonia Seltsi Hageri kihelkonna arst dr Karl Espenberg osales Venemaa esimesel ümbermaailmareisil, olles Adam Johann von Krusensterni avastusretkel (1803–1806) laevaarstiks. Pärtel Haliste ja Jüri Kärner on tuntud Tartu ülikooli õppejõud, kelle sünnikodu Hageris.

Kohila vallast on pärit või elavad seal sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, ettevõtja Urmas Sõõrumaa, lauljad Kadi Toom, Vaiko Eplik ja "Eesti otsib superstaari 2007" võitja Birgit Õigemeel, jalgpallur Enar Jääger ning rallisõitja Ott Tänak.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.08.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. "Kohila asulad ja elanikud".

Välislingid muuda