Kohalik omavalitsus Inglismaal
Kohalikud omavalitsused Inglismaal on kohalikud võimuorganid Suurbritannias Inglismaal.
Erinevalt Walesist ja Šotimaast ei ole Inglismaal oma parlamenti. Seetõttu on Inglismaal kehtiva kohalike omavalitsuste struktuuri seadustanud Suurbritannia parlament ja valitsus.
Ajalugu muuda
Inglismaal on kohaliku omavalitsuse korraldus välja kujunenud sajandite vältel. 1888. aastal vastu võetud kohaliku omavalitsuse seadus reguleeris krahvkondade haldusfunktsioone ja kärpis mõnede ajalooliste krahvkondade piire, et võimaldada luua uusi haldusüksusi; nii moodustati näiteks Londoni krahvkond.[1]
Edasised kohaliku omavalitsuse reformid 1960. ja 1970. aastatel tõid uusi muudatusi krahvkondade kui haldusüksuste piirides. Paljud krahvkonnad kaotasid oma alasid seoses seitsme linnkrahvkonna moodustamisega (sh Suur-London). Kõigis linnkrahvkondades moodustati mitu madalama taseme ringkonda (districts) või borough'd. Aastal 1986 kaotasid linnkrahvkonnad oma administratiivvõimu ning haldusfunktsioonid läksid üle linnkrahvkondade linnaosadele.[1]
1990. aastatel toimunud omavalitsussüsteemi järjekordne reorganiseerimine tõi kaasa omavalitsusüksuste edasise vähendamise halduskrahvkondades (administrative counties). Paljud endiste halduskrahvkondade osad said haldusliku autonoomia ja omavalitsusstruktuuris hakati neid nimetama tervikomavalitsusteks (unitary authorities). Suur hulk neist tervikomavalitsustest moodustati linnastunud piirkondades (urban areas).[1]
Seega, 20. sajandil teostatud kohalike omavalitsuste reformide tulemusena eraldati enamik linnastunuid piirkondi halduslikult traditsiooniliste krahvkondade haldusstruktuurist (the traditional county structure).[1]
Kuid tseremoniaalsetel ja statistilistel eesmärkidel moodustas Suurbritannia valitsus 1990. aastatel Inglismaal uued allüksused – tseremoniaalkrahvkonnad, mida teisiti nimetati ka geograafilisteks krahvkondadeks. Iga tseremoniaalkrahvkond kas kattub linnkrahvkonnaga või hõlmab ühte või mitut tervikomavalitsust, sageli koos halduskrahvkonnaga, millisega need tervikomavalitsused ajalooliselt seotud on. Suur-London, mis kaotas 1986. aastal oma administratiivvõimu, sai 2000. aastal piiratud kujul võimu tagasi.[1]
Inglismaa alljaotused ja haldusüksused sisaldavad selgesti eristuvaid ajaloolisi, geograafilisi ja halduslikke krahvkondi, ringkondi (districts), tervikomavalitsusi, linnkrahvkondi ja linnaosi (boroughs) ning muid eristaatusega üksusi.[1]
Eristaatust (nn sui generis) omavad kaks haldusüksust Inglismaal – Londoni City ja Scilly saared.
Ajaloolised krahvkonnad muuda
Iga Inglismaa mingi tänapäevane piirkond või ala kuulub mingisse Inglismaa ajaloolisesse krahvkonda. Kokku on ajaloolisi krahvkondi 39 ja neil puuduvad tänapäeval haldusfunktsioonid. Ja kuigi mõned praeguse aja krahvkonnad kannavad ajaloolise krahvkonna nime, ei lange nende piirid enam täpselt kokku. Kuid vaatamata sellele, et ajaloolised krahvkonnad ei oma enam haldusfunktsioone, on nad jätkuvalt piirkonna kultuuri- ja spordielu ühendaja rollis. Kultuuriasutused ja spordiliidud on sageli organiseerunud ajalooliste krahvkondade kaudu.[1]
Tseremoniaalkrahvkonnad muuda
Tseremoniaalsetel eesmärkidel iga Inglismaa osa kuulub ühesse 48[2] tseremoniaalkrahvkonnast (geograafilistest krahvkondadest), mis aga selgesti eristuvad ajaloolistest krahvkondadest. Esindamaks monarhi, nimetab viimane igasse tseremoniaalkrahvkonda lord lieutenant'i ja ülemkohtuniku (high sheriff). Kuna Inglismaa iga osa kuulub ühesse neist krahvkondadest, siis kasutatakse neid üksusi ka kui statistilisi üksusi. Mõned tseremoniaalkrahvkonnad kattuvad linnkrahvkondadega (sh Suur-London). Üldjuhul, kui halduskrahvkonna nimi kattub tseremoniaalkrahvkonna nimega, siis kuulub geograafilise krahvkonna koosseisu halduskrahvkond tervikuna; siiski mõned geograafilised krahvkonnad ei seostu halduskrahvkondadega. Tseremoniaalkrahvkond võib hõlmata ka ühte või mitut tervikomavalitsust.[1]
Halduskrahvkonnad ja ringkonnad muuda
Praegu on Inglismaal 27[2] halduskrahvkonda (administrative counties) ja paljud neist kannavad ajalooliste krahvkondadega sama nime. Kuid erinevalt viimastest ei kata halduskrahvkonnad kogu Inglismaa territooriumi; lisaks on nende kohalike omavalitsuste struktuur kahetasandiline, sest halduskrahvkonnad on jaotatud madalama taseme üksusteks – ringkondadeks (districts), borough'deks või city'deks.[1]
Krahvkonna tasandi valitsus (government) vastutab linnaplaneerimise, maanteede ja liikluse, tuletõrje, jäätmekäitluse, hariduse, raamatukogude, sotsiaalteenuste ja tarbijakaitse eest. 2. taseme üksused (second-tier units), milleks on ringkonnad (districts), sealhulgas need, millele on määratud borough' või city staatus, vastutavad kohaliku planeerimise, tervishoiu, keskkonnakaitse, prügiveo ja valijate registreerimise eest.[1]
Tervikomavalitsused muuda
Inglismaal on praegu 55[2] haldusüksust, mida nimetatakse tervikomavalitsuseks (unitary authorities) – nii on neid nimetatud, sest erinevalt halduskrahvkondadest, ei ole nad jaotatud ringkondadeks, borough'deks või citydeks, vaid moodustavad ühetasandilise kohaliku omavalitsuse. Tervikomavalitsused vastutavad halduslikult kõigi selle eest, mille eest halduskrahvkondades vastutavad kahel erineval tasandil krahvkonnad ja ringkonnad. Ka mõned Inglismaa linnad (cities) omavad tervikomavalitsuse staatust.[1]
Linnkrahvkonnad ja linnkrahvkondade linnaosad muuda
Inglismaal on kuus linnkrahvkonda (metropolitan counties), kui Suur-London välja arvata. Linnkrahvkonnad omasid varem administratiivvõimu sarnaselt halduskrahvkondadega, kuid alates 1986. aastast anti haldusfunktsioonid üle linnkrahvkondade allüksustele – linnaosadele (metropolitan boroughs). Linnkrahvkonnad lakkasid olemast haldusüksustena, kuid nad jäid alles geograafiliste ja statistiliste üksustena, samuti täidavad nad ka tseremoniaalseid funktsioone.[1]
Iga linnkrahvkond on jaotatud mitmeks linnaosaks. Viimased sarnaselt tervikomavalitsustega täidavad kõiki kohaliku omavalitsuse haldusfunktsioone. Mõned city'd Inglismaal nagu Birmingham, Manchester, Liverpool ja Leeds moodustavad igaüks ühe linnkrahvkonna linnaosa.[1]
Suur-London muuda
Suur-London (Greater London) on ainuslik haldusüksus. Sarnaselt teiste linnkrahvkondadega kaotas Suur-London enamiku oma haldusfunktsioonidest, andes need üle linnaosadele (London boroughs). Siiski, kuna Suur-London omab eristaatust riigi pealinnana, võttis Suurbritannia keskvalitsus vastutuse osa haldusfunktsioonide täitmise osas enda kanda. Aastal 2000 Suur-Londoni haldusvõim taastati, kuid juba piiratud kujul. Täitevvõimu teostamiseks moodustati Suur-Londoni Administratsioon (Greater London Authority), mis koosneb otse valitud linnapeast ja 25-liikmelisest assambleest. Suur-London sai tagasi osa neist funktsioonidest, mida täitis keskvalitsus, sealhulgas linnaplaneerimise, samuti transpordi-, politsei- ja päästeteenistused.[1]
Suur-London koosneb 32 linnaosast (London boroughs) ja Londoni Cityst. Viimane on ühe ruutmiili (2,6 ruutkilomeetrit) suurune ala Londoni südames, mille piirid on vähe muutunud keskajast saadik. Tänapäeval on Londoni City finantskeskus. Kuigi Londoni City on üks Suur-Londoni allosi, on sel selliseid õigusi ja privileege, mida 32 Londoni linnaosal pole, muuhulgas on sel oma lordmeer.[1]
Vallad ja linnad muuda
Haldusjuhtimine vallanõukogude (parish councils) ja linnanõukogude (town councils) tasandil on Inglismaa kohaliku omavalitsusstruktuuri madalaim aste. Vallad on allüksused, mille keskmes on tavaliselt küla või väikelinn.[1]