Kogukonnatöö

Kogukonnatöö

Kogukond - teatud tunnuse alusel ühiste eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad inimesed.  Keda seob näiteks geograafiline piirkond, huvitegevus, ühine töö või emotsionaalne side.

Kogukonnatöö – Peamiselt eesmärgistatud ja  professionaalne tegevus kogukonnas, kasvatamaks inimeste kvaliteetset sotsiaalset elu.

Kogukonnatöö meetodid võiksid olla: Sotsiaalne planeerimine, rahvakoosolekud või koosviibimised (vestlusõhtud, laadad), sotsiaalne aktsioon. Ehk teha kõik, et kogukond tuleks kokku ja suudaks ühtlaselt üksteist toetavalt eksisteerida. Selleks, et kogukonnatööd paremaks ja teadlikumaks muuta tehakse aktiivselt teavitus tööd ka haridusasutuste õppekavas.

Eesmärk kogukonnatöö puhul võiks olla probleemide käsitlus ( ennetamine) ja probleemide lahendamine (ressursid selleks). Samuti hoolivuse ja tuvalisuse tagamine.

Kogukonnatöö meeskond

Ennetamise töö tarbeks on Eesti suuremates linnades loodud suisa kogukonnatöö meeskonnad. Meeskondade töö peaks vähendama ja parandama sotsiaaltöötajate igapäeva tööd.

Kogukonnatöö meeskondade töö seisneb toe pakkumisel tervise eest hoolitsemisel ja ühiskonnaelus osalemisel. Samuti nõustamist seoses töötamise ja õppimisega. Pikaajalist tuge igapäevaelu oskuste ja harjumuste kujundamisel. Usaldusväärset inimest, kes abistab asjaajamistes ja kes võiks olla tugiisik toimetulekul kriiside lahendamisel.

Meeskond kogukonnatöö nime all on ainult üks, ja mitte väike osa kogukonna tööst.

Noorsootöö roll kogukonnatöös

Kogukonnatöö suuremas plaanis on seotud noorsootööga. Noosootöö puhul loob riik seadusliku ja strateegilise raamistiku ning toetab omavalitsusi prioriteetsete teemade arendamisel. Ja seetõttu ei tohi unustada, et kohalik omavalitsus on noosootöö arenduse ja teenuse peamine korraldaja.

Nagu kõigis valdkondades on noorsootöös kogukonnatöö läbi tegevuste noortekeskuses, huvikoolides. Siis eesmärk eraldi on aktiveerida, arendada ja suunata kogukondi koos toimetama noortega. Leides, et noortega koos tegutsemine on edasiviiv jõud.

Toetades lõimumist erinevate põlvkondade vahel. Kaasates noorte tegevustesse vanemaid põlvkondi on täiesti normaalne. Vanemal põlvkonnal on aega ja soovi edasi anda oma teadmisi. Seda enam, kui on puudus inimestest sotsiaalvaldkonnas, kellel on erialaoskused sotsiaalhoolekande, täiskasvanuhariduse ja noorsootöö valdkonnas. Tähelepanu eraldi vajab töö nendega, kes lähenevad pensionieale või on tööturult vanuse tõttu väljunud kuid ei vaja veel hoolekandeteenuseid. Kultuurimajade, päeva- ja sotsiaalkeskuste töö ja areng. Noorte kaasamine nende asutuste tegevustesse- Põlvkondade koostöö. Kogukonnatöö koht, mis vajab teadlikku õppimist ja rakendamist.

Noorsootöö struktuurid

Noortekeskus on noorsootööasutus, mille tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või mittetulundusühingud. Noortekeskus on kõige laiema noorsootöö teenuste ampluaaga ning peamine noorsootöö teostaja. Noortekeskused võivad tegutseda erinevate vormidena, iseloomulikuks jooneks on, et enamus keskustest rakendavad avatud noorsootöö meetodit. 2021. aastal tegutses Eestis kokku ca 300 noortekeskust.

Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Huvihariduse ühtsed nõuded on reguleeritud huvikooli seaduse ja huviharidusstandardiga.

Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine. Haridus- ja Teadusministeerium toetab alates 2018. aastast strateegiliste partneritena 9 üleriigilist noorteühingut (sh katusorganisatsioonid Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) ja Eesti Üliõpilaskondade Liit) ning ühe aastase tegevustoetusega 9 noorteühendust. Ühingute toetamise kriteeriumiks on, et ühingus on vähemalt 500 liiget ja iga ühing tegutseb vähemalt viies maakonnas.

Noortemalev on noorte konkurentsivõimet toetav töökasvatuslik projekt, mis ühildab töötamise ja noorsootöö võimalused. Maleva eesmärgiks on noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu.

Noorte püsi- ja projektlaagrid on vastavalt üle või alla 60 päeva tervistavat ja arendavat puhkust pakkuvad laagrid, mille vahetus kestab vähemalt kuus päeva. Noorte püsilaagril peab olema kehtiv noortelaagri tegevusluba, projektlaager peab kooskõlastama oma tegevuse omavalitsusega. Noortelaagrite koondprojekti koordineerib Haridus- ja Noorteamet.  Laagreid korraldavad huvikoolid, noortekeskused, noorteorganisatsioonid jt.

Noorsootööühing on mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate ühendamine ning nende huvide esindamine.

Sotsiaaltöö ja kogukonnatöö

Kõigest sellest koorub välja, et kogukonnatööl on suur roll ja kandev osa sotsiaaltöös.

Sellel teemal on diskuteeritud ja arutletud viimasel ajal üha enam ja enam.

Näiteks on peetud kogukonnatööd üldiselt ja spetsiifiliselt võrgustiku tööks, et kaasata kogukonnaga iga päev töötavid inimesi. Pooled, kes peavad dialoogi kogukond ja sotsiaaltöötajad, mille tulemusel justkui tekiks või areneks kogukonna identiteet.

Peter Westboy ja Gerard Dowlingi (2013) dialoogse kogukonna arendamise teooria järgi toimub dialoog ümbritsevaga kõikjal ja kõiges. Ka kogukond kui kollektiivne toimimisviis, kus inimesed tegutsevad koostöös ja vastastikuse usalduse alusel, on kujunenud dialoogi tekkimise kaudu. Kollektiivselt hoitakse üksteist vastutavatena, töötades koos ning tuues välja ühiskondlike muutuste tegemise strateegia ja taktika.

Kogukonnatöö areng

Kogukonnatöö arengu juures on oluline, et peetaks tähtsaks kogu kogukonnaliikmete hääle olemasolu. Et ei jääks peale aktiivsemate arvamus vaid arvestataks ka vähem aktiivsete rolli ja häältega. Teadlik ja arvestav kogukond kaasab ka elukohta ja kogukonda vahetavaid liikmeid. Olulisus üksteise aitamiseses, abistamises. Olles vahepeal nii abi ja toetuse osutaja ja või selle vajaja. Turvatunde loomine ja säilitamine ka põlvkondade vahetumisega. Uute liikmete omaks võtt ja suhtumine ilma eelarvamuste ja eeltingimusteta. Varasemate negatiivsete kogemuste ja eelarvamuste kõrvale jätmine omaks võtmine. Muidugi võib see võtta aega.

Kogukonnatöö aktiivsus võib olla veel mõjutatud ajaloost ja piirkonnast, kus kogukond paikneb. Tehnika arengu  ja põlvkondade vahetumisega on tavad ja traditsioonid ajas muutumas. Samas uusi piirkondi, kus kogukondade identiteet on veel välja kujunemata. On küll üksikisikud ja kontakt nende vahel aga puudub  - piirkondlik eripära.

Eestlaste väärtuseks võib pidade muuseumite olemasolu, kus säilitatakse eestlaste ajalugu ja kultuuri. See on eestlaste puhul haruldane, et säilitatakse talupoja aegseid esemeid ja ollakse uhked selle üle.

Baldwin ja Teater (2012) Suhtevõrgustik ehk kogukond loob justkui personaalse identiteedi igale liikmele (nt. noor inimene), aga ka ühise identiteedi (nt. noorte kogukond). Endiselt on vaieldav, kuivõrd on kogukondliku ja ühise identiteedi kujundanud kogukonnaliikmed ise või on see neile omistatud sotsiaalselt kõrgemalt positsioonilt.

Kogukonnatöö väärtus

Kogukonnatöö on hoida ja luua kogukonda kuulumise tunde. On ju inimene sotsiaalne ja vajadusega ning tahtmisega kuhugi kuuluda. Olgu kogukond siis suur või väike. Teiste märkamine kaasamine ja hooliv suhtumine

Kasutatud kirjandus:

Sotsiaaltöötaja kui etnograaf: kogukonnatööst sotsiaaltöö tudengitega | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

TÜPk  lektor Valter Parve.   Kogukonnatöö meetodid (Anna Abi)

Kogukonnaharidus – müstiline võõras või noorsootöö nägu? - MIHUS (mitteformaalne.ee)

Tulge õppima kogukonnatööd vananevas ühiskonnas | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Noorsootöö | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)