Kiirunavaara
Kiirunavaara (rootsi keeles ka Kirunavaara (põhjasaami Gironvárri, meä Kierunavaara) on mägi (fjäll) Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas Kirunast kohe läänes. Geograafilised koordinaadid on 67°49′37″ N 20°11′05″ E.
Kõrgus merepinnast on 733 m. Kõrgus Luossajärvi pinnast on 234 m. Mäe pikkus on 5 km.
8 km edelas on Pahtohavare kaevandusmägi, läänes on mudasettebasseinidega sooala Kiirunavuoma.
Kiirunavaara on üks kahest Kiruna maagimäest Luossavaara kõrval. Ta sisaldab ühte maailma suurimatest sidusatest rauamaagikehanditest, seal on maailma suurimad teadaolevad rauamaagivarud[1][2]. Luossavaara-Kiirunavaara Aktiebolag (LKAB) on seal maaki kaevandanud 19. sajandi lõpust. Kiruna kaevandus on üks maailma suuremaid ja modernsemaid rauamaagi allmaakaevandusi ning üks maailma suuremaid allmaakaevandusi[3]. Seal kaevandatakse kvaliteetset suure magnetiidisisaldusega rauamaaki. Maardla rauasisaldus on 60 kuni 70 %. Praegu toimub kaevandamine 1365 m sügavusel. Teises maagimäes Luossavaaras lõpetati kaevandamine 1985. Mõlemas mäes on rauda sisaldav apatiit süeniidi- ja rüoliidikihi vahel.
Alates kaevandamise algusest (algul kasutati avakaevandamist), on mägi täielikult välimust muutnud ja selle kõrgus on vähenenud.[4]
Nimi muuda
Mäe ja koha Üks vanemaid teadaolevaid nimesid on rootsikeelne Kerona berg 17. sajandi lõpust. Põhjasaami nimi Gironvárri, mis tähendab 'lumepüüvaar, lumepüümägi', on soome keeles saanud kuju Kiirunavaara.
Kiruna on saanud nime Kiirunavaara järgi.
Ajalugu muuda
Raua leidumine piirkonnas oli teada 17. sajandi keskpaigaks, kuid esialgu oli piirkond liiga ligipääsmatu, et suuremahuline kaevandamine tuleks kõne alla. Kaevanduse arengule andis tõuke Luleåd ja Narviki sadamaid ühendava raudtee Malmbanani (Luleå-Narviki raudteelõik) valmimine 19. ja 20. sajandi vahetusel. Rootsi kaevandusettevõte LKAB (Luossavaara-Kiirunavaara Aktiebolag) on Kiirunavaaras kaevandanud alates sajandivahetusest.[5][6]
Kiruna ja Malmbergeti kaevanduse kaevanduspiirkond koos Luleå rauasadama ja metallurgiatehasega on Rootsi rasketööstuse esimeste ja tähtsamate piirkondade seas. Piirkond kasutab endiselt eesrindlikku kaevandamis- ja sulatamistehnoloogiat.[7][8][9]
Turism muuda
Mõned šahtid, milles kaevandamine on lõpetatud, on turistidele avatud. Neis on valgustus ja ventilatsioon. Tehakse ka ekskursioone kaevandamise vaatamiseks. [10]
Vaata ka muuda
Kirjandus muuda
- Lars Svensson. Kiruna. – Värt att se i Sverige: En reseguide , Stockholm: Bonnier 2001. lk 137. ISBN 9100571903
- Hans Harlén, Eivy Harlén. Kirunavaara. – Sverige från A till Ö, Stockholm: Kommentus 2003, lk 216. ISBN 91-7345-139-8
Viited muuda
- ↑ How to Move a Town, bloomberg.com.
- ↑ Kiruna, 100-årsboken, ISBN 91-630-9371-5.
- ↑ Kiirunavaara Mine, mindat.org.
- ↑ Lucile Carlson. The Mining District of Kiruna Stad, Sweden. – The Scientific Monthly, 1952, 74 (2), lk 76–83. Alguse eelvaade.
- ↑ 122 Years of Faith in the Future, lkab.com.
- ↑ Iron Ore Line, rail.cc.
- ↑ Kiruna Iron Ore Mine, Sweden, mining-technology.com.
- ↑ Malmberget Iron Ore Mine, Sweden, mining-technology.com.
- ↑ Port of Luleå, portlulea.com.
- ↑ ШАХТА КИРУНАВАРА, ШВЕЦИЯ, orangesmie.com.