Kirdekrüüsel

Kirdekrüüsel (Cepphus columba) on alklaste sugukonda krüüsli perekonda kuuluv lind.

Kirdekrüüsel
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond	Alklased Alcidae
Perekond	Krüüsel Cepphus
Liik	Kirdekrüüsel
Binaarne nimetus
Cepphus columba Pallas, 1811

Liik on levinud Vaikse ookeani põhjaosas Kuriilidest ja Kamtšatkalt üle Alaska kuni California poolsaareni. Levila põhjaosas on nad rändlinnud ja lendavad talveks jäävabasse piirkonda. California kirdekrüüslid rändavad seevastu põhja, Briti Columbiasse.

Välimuselt sarnaneb kirdekrüüsel väga krüüsliga, aga on veidi suurem. Neil on tume sulestik valge triibuga tiibadel, tume peenike nokk ja punased jalad, millega nad suudavad kiiresti joosta. On täheldatud sulestiku värvimuutust talvel: selg muutub halliks ja mustaks ning kõhuosa valgeks.

Kirdekrüüsel pesitseb kaljusel rannikul, rannakaljudel ja saartel, sageli väikeste kolooniatena. Täiskasvanud kirdekrüüslid pesitsevad üldjuhul seal, kus ise sündisid. Pesad asuvad harilikult väikestes koobastes, lõhedes või vähemalt süvendites. Sageli kasutatakse teiste lindude mahajäetud pesi. Kurnas on 2 muna.

Toitu ei seira nad õhust, nagu teeb enamik merelinde, vaid vees ujudes. Nad püüavad kalu, vähilaadseid ja muid mereloomi, vajadusel vee all ujudes. Tibusid söödavad vanalinnud pigem kala kui selgrootutega. Tibusid toidavad mõlemad vanalinnud erinevalt alkidest ööpäev läbi ja sellepärast kasvavad kirdekrüüslitibud kiiremini kui algitibud, keda toidetakse ainult öösiti.

Majanduslikku tähtsust neil lindudel ei ole. Nende mune ei korjata, sest neid on raske kätte saada, ja ka linde endid ei kütita.

Kirdekrüüsel kuulub soodsas seisundis liikide hulka.

Esimest korda kirjeldas kirdekrüüslit teaduslikult Peter Simon Pallas 1811.