Kiirtee

Kiirtee on kiirteemärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega. Kiirteel on alati vähemalt neli sõidurada, millest mõlemas sõidusuunas on kaks eraldatud eraldusribaga ning kiirteele on ligipääs ainult kiirendusradade kaudu. Samatasandilisi ristumisi kiirteel ei ole ning ristuvad teed on eraldatud viaduktide abil. Kiirteedel on enamasti lubatud sõita tavalistest maanteedest oluliselt suurema kiirusega või puuduvad seal kiiruspiirangud üldse.

Kiirtee

Kiirteel on enamasti ka valgustus: kas kahte sõidusuunda eraldaval kitsal haljasalal või ühe sõidusuuna serval. Mõnikord on need mõlemad, aga enamasti mitte.

Kiirteel liiklemise reeglid

Kiirteel kehtivad liiklemiseks erireeglid. Kiirteel liiklemise põhireeglite hulka kuulub kohustus hoida tee sisemine sõidurada vaba kiiremate liiklejate jaoks: see tähendab, et alaliselt on keelatud sõita kiirtee sisemisel (vasakpoolseeimal) sõidurajal, kui parempoolne rada on vaba. Kiirema sõiduki lähenemisel tuleb reastuda parempoolsele sõidurajale (sama kohustus kehtib ka kõigil neljarajalistel asulavälistel teedel, mis ei ole kiirteed). Kiirteel ei tohi liigelda jalakäijad, samuti ei tohi seal liigelda loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis; peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala; sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga; pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale ning tagurdada.

Kiirtee Saksamaal, Augsburgi külje all 2019. aasta suvel

Ohutus

Vaatamata kiirteedel sõitvate autode suurele kiirusele on kiirteed üheks ohutumaks teeliigiks. Saksamaal, kus kiirteedel puuduvad kiiruspiirangud ning seal sõitvate sõidukite kiirus sageli suurem kui 200 kilomeetrit tunnis, hukkub kiirteedel kaks korda vähem inimesi kui linnaliikluses ning kolm korda vähem kui tavalistel maanteedel sama läbisõidu korral. Ka teiste Euroopa riikide kiirteedel on märkimisväärselt vähem hukkunutega liiklusõnnetusi kui mistahes muudel teedel.

Kiirteede rajamine Eestisse

Seni puuduvad Eestis teed, mis oleks tähistatud kiirteemärkidega. Alates Eesti iseseisvuse taastamisest on olnud kõne all Tallinna–Tartu kiirtee ehitamine. Samuti on arutletud Tallinna–Pärnu–Ikla (Via Baltica) kiirtee ehitamise üle. Samas on Eestis olemas kiirteelaadsed teelõigud, kus on eraldi suunavöönditega sõidurajad ning puuduvad samatasandilised ristumised. Selliseks teeks Eestis on näiteks Tallinna–Tartu maantee neljarajaline teelõik. Samas on sellel teel lubatud sõidukiirus oluliselt väiksem kui teiste riikide sarnastel teedel (poolkiirteedel või kiirteedel).