Kihelkonna kirik
Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil. Säilinud on kiriku võlvimaalingud 13. sajandist. Eesti arhitektuuris ainulaadne on kooriruumi ripp-päiskivi. Renessanss-stiilis altarimaal on maalitud aastal 1591 ja kantsel valmistatud aastal 1604, mida täiendati 1794. aastal. Sakraalehitisest endast uuem kooriruumi idaküljel asetsev käärkamber ehitati 19. sajandil.
14 registriga oreli ehitas kirikule 1805. aastal meister Johann Andreas Stein. See orel on Eesti vanim. Friedrich Weissenborn ehitas selle 1890. aastal ümber ja lisas teise manuaali, millega lisandus ka neli registrit. Orel restaureeriti 2018. aastal.[1]
Kellatorn, mis asub kirikust eraldi, ehitati 1638. aastal. Kellad paiknesid eraldiasuvas hoones kuni läänetorni ehitamiseni aastail 1897–1899. Kellatorn on ainulaadne kogu Baltikumis, kuna on vanim säilinud kirikust eraldiseisev kellatorn. Pärast 2009. aasta restaureerimist kostab sealt taas kellahelin.[2]
Kihelkonna Mihkli kirikut kasutab EELK Kihelkonna Mihkli kogudus.
2017. aasta suvel sai Kihelkonna kirik teise kella[3].
Kirikutorn meremärgina muuda
Kirikul on tähtsus ka meremärgina. 2009. aastani[4] oli kirikutorn kasutusel päevamärgina, mis moodustas sihi Kihelkonna alumise päevamärgiga. Märkide vahekaugus on 2724 meetrit ja sihi asimuut 128,9°.[5]
Märgi number Veeteede Ameti nimekirjas oli 923.
Viited muuda
- ↑ "Eesti vanim orel on taas nagu uus" ERR, 30. september 2018
- ↑ Rene Reinsoo. Kihelkonna kiriku nimepäev ja kiriku kellatorni restaureerimisjärgne avamine. Meie Maa, 24. september 2009.
- ↑ Kihelkonna kiriku kellatorn sai teise kella, ERR, 4. august 2017
- ↑ Teadaanded meremeestele[alaline kõdulink]. Veeteede Amet, 2009, 11.
- ↑ Sihi andmed navigatsioonimärkide andmekogus
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kihelkonna kirik |
- Kihelkonna kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
- Kihelkonna kirik võrgukohas kirikud.muinas.ee