Kevadadoonis
Kevadadoonis (Adonis vernalis L.) on tulikaliste sugukonda adoonise perekonda kuuluv taimeliik.
| Kevadadoonis | |
|---|---|
 Kevadadoonis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Tulikalaadsed Ranunculales |
| Sugukond |
Tulikalised Ranunculaceae |
| Perekond |
Adoonis Adonis |
| Liik |
Kevadadoonis |
| Binaarne nimetus | |
|
Adonis vernalis (L.) | |
See mitmeaastane rohttaim on kõige levinum liik oma perekonnas, mis õitseb teistest varem, aprilli lõpus. Teda peetakse adoonistest kõige kaunimaks.[1]
Kevadadoonis kasvab looduses Euroopast Siberi Altai mäestikuni. Eestis hinnatud varakevadise ilutaimena, kuid siiski on selle kasvatamine üsna haruldane ning antud taime on võimalik näha ainult aedades.[2][3]
Kasvukohad muuda
Kevadadoonis on steppides ning segarohtselt aasasteppidel kasvav taim. Ta on levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Venemaal, Siberi Euroopa osas, Krimmis ja Põhja-Kaukaasias[1]. Kevadadoonis kasvab looduskaitsealuse haruldusena ka Ölandil ja Gotlandil alvaritel lubjases mullas ja kuivadel niitudel.[2]
See taim on hästi sobilik aias kasvatamiseks. Kevadadoonis vajab päikesele avatud sooja kasvukohta lubjarikka liiv- või moreenimullaga, kus on suur vee läbilaskvus.[2]
Botaaniline kirjeldus muuda
Kevadadoonis on mitmeaastane rohttaim kõrgusega 20–60 cm. Kõik taimeosad on mürgised, kuid sisaldab meditsiiniliselt olulisi ühendeid.[4]
Juur muuda
Juur on jäme ja lühikene, vertikaalselt mulda tungiv.[5]
Vars muuda
Vars tavaliselt asetseb lehtede paksus võserikus. Varred on madalad õitsemise alguses, hiljem aga võivad küündida 40 cm kõrguseni.[1]
Leht muuda
Lehed on hea dekoratiivsusega, kribuliselt jagunenud ja kergelt karvased[6]. Varrelehed on istuvalt, mitmelt lõhestunud. Alumised lehed on varrelähedased ja soomuselised.[1]
Õied muuda
Kevadadoonisel on ilusad kuldsed leegitsevad õied, 8 cm läbimõõdus. Need on laialt avatud ja säravad kirkalt päikesepaistel, sulguvad pilves ilmaga ja õhtul.[1]
Taim hakkab õitsema aprilli lõpus, õitsemine võib kesta mai lõpuni või juuni alguseni. Suur õis asub varre tipus, koosneb 15–20 vabalt paiknevast kroonlehest. Need toetavad 5 viltjat tupplehte. Esmakordselt puhkeb taim õide 10–20 aasta vanuselt.[1]
Sort “Alba” on valgeõieline.[1]
Vili muuda
Vili on ovaalne pähkel, mis on kokku koondunud liitviljaks (30–40 pähklit). Viljad on konksulise ninaga ja krimpsulised. Õitseb aprillis-mais, üheaegselt koos lehtede ilmumisega. Viljad küpsevad juunis-juulis.[7]
Keemiline koostis muuda
Kevadadoonise keemilise koostise uuring kinnitas tema kardiotoonilised toimed[5]. Taim sisaldab 25 südameglükosiidi (0,06–0,21%) [7]. Nende hulgas on adonitoksiin, tsümariin, mis omab ka diureetilist toimet, К-strofantiin, mis suurendab müokardi kontraktsiooni jõudu ja kiirust.[5][8] Droogis leidub ka flavonoide (adoniverniit, viteksiin, orientiin), saponiine, kumariine jt.[8]
Maksimaalne glükosiidite sisaldus esineb lehtedes ja rohelistes viljades. Kevadadoonise maapealses osas samuti on olemas fütosteriinid ja ained, mis kuuluvad saponiinide rühma. Juureosas on võimalik esile tuua ainet, mille nimetus on kumariin[5]. Kevadadoonises asetsevad ka erinevad mikro- ja makroelemendid täpsemalt mineraalained. Taimes talletuvad kroom, molübdeen ja mangaan.[7]
Kasutamine muuda
Ravimtaim muuda
Droogiks on maapealne osa, mida kogutakse taime õitsemise algusest kuni viljade pudenemiseni.[9]
Ravimiks kogutakse adooniseürti, Adonidis vernalis herba, kevadel-suvel, kui astub taime õitsemise aeg või kui viljad hakkavad valmima. Kuivatuse protsess on kiire, kuivatirestidel umbes 50° juures. Droogi toimed säilivad hästi kuni aasta, kui kasutada hoidmiseks õhukindlalt suletud purki.[3]
Kevadadoonist kasutatakse südame töö korrastuse jaoks. Taime saab kasutada ka rahustava vahendina, veenide laiendamiseks, valu vaigistamiseks. On pisut nõrgema toimega võrreldes Digitalisega.[3]
Tarvitamine muuda
Adooniseürdist valmistatakse palju ravimeid tööstuslikult. Need on kasutatavad südamepuudulikkuse korral. Liiga suur annus adoonisetõmmist võib põhjustada südame seiskumist. Kevadadoonis on tugevatoimeline ravimtaim. Seda ei tohiks kasutada omal käel, kuna kodus pole võimalik päevase annuse täpne doseerimine.[3]
Rahvameditsiin muuda
Rahvameditsiinis on kasutusel maapealsed organid (lehed, õied, varred ja pooleldi küpsed viljad), kuna nende sees leidub südameglükosiide[4]. Eesti rahvameditsiinis pole adoonis tuntud, kuid naaberrahvastel teda tarvitatakse astma, bronhiaalastma, südamenõrkuse, reumaatiliste valude korral, sageli koos südamerohu, palderjani ja piparmündiga.[3]
Nii laialdane kasutamise spekter on põhjendatud taime omadustega. Kevadadoonis tugevdab südame süstoleid, tõstab toonust, laiendab südame ja neerude veresooni, tugevdab kuseeritust, vähendab lämbumist köha korral ja isegi alandab turseid.[4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Aarne Kähr (2010). Kevadlilled. Tallinn: Ajakirjade kirjastus. Lk 10.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Pentti Alanko (2016). Püsililled. Tõlkinud Anne Tihaste, Anu-Kristin Tara. Tallinn: Varrak. Lk 72.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Rein Sander (2009). Kubja Ürditalu Ravimtaimed. Tallinn: Varrak. Lk 12.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Taimed tohtriks. Looduslikud terviseretseptid. Tallinn: Odamees. 2013. Lk 126.
{{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit|Toimetaja=, kasuta parameetrit (|toimetaja=) (juhend) - ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Адонис весенний". Vaadatud 26.04.2018.
- ↑ "Adoonis". Originaali arhiivikoopia seisuga 4.01.2015. Vaadatud 26.04.2018.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "Адонис весенний (Adonis vernalis L.)". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.04.2018. Vaadatud 26.04.2018.
- ↑ 8,0 8,1 Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2010. Lk 374.
{{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit|Koostaja=(juhend) - ↑ Droogide mikroskoopia. Tartu: Tartu Ülikool, Farmaatsia instituut. 1995. Lk 28.
{{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit|Koostaja=(juhend)
Välislingid muuda
- Kevadadoonis andmebaasis eElurikkus
