Keskkonnatasu
Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind[1].
Eesti keskkonnatasude seaduse järgi jaotatakse keskkonnatasud loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Seaduse järgi maksavad loodusvara kasutusõiguse tasu selle kasutajad kaevandamisõiguse, kalapüügiõiguse, metsa raieõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse eest. Saastetasu seevastu tuleb seaduse järgi maksta siis, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.
Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.
Keskkonnatasu deklareerimist ja tasumist reguleerivad järgmised õigusaktid:
• keskkonnatasude seadus
• maksukorralduse seadus
• keskkonnaministri määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord “
Keskkonnatasu makstakse Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole, kus igal maksumaksjal on personaalne viitenumber.
Keskkonnaamet täidab maksuhalduri ülesandeid saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel.
Viited muuda
- ↑ Keskkonnatasude seadus. (2005). RT I 67, 512.