Keskkonnakirves
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2020) |
Keskkonnakirves on aasta märkimisväärselt keskkonnavaenuliku teo või suhtumise eest antav nimetus, mille väljaandmise eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnatemaatikale. Nimetuse saaja valivad Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed alates 2004. aastast igal aastal.
Aasta keskkonnavaenulikumat tegu hakati Eesti Rohelise Liikumise algatusel märkima 2002. aastal. Siis valiti keskkonnavaenuliku teo toimepanijaks keskkonnaminister Heiki Kranich.
2004. aastast annab nimetust välja Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Esimesel aastal nimetati keskkonnavaenuliku teo tegijaks valitsus, kuna riik ei olnud suutnud täita Helsingi konventsiooniga võetud kohustusi Läänemere merekeskkonna kaitsel.
Laureaadid muuda
2002 muuda
Keskkonnaminister Heiki Kranich suutmatuse eest tagada Eestis metsade ja looduskaitsealade kaitset.[1]
2003 muuda
AS Balbiino reklaamikampaania eest, milles auto võitmise võimaluse kõrval naeruvääristatakse ühistransporti. Mitmed firmad on reklaaminud oma toodangut autovõitmise võimalusega, kuid keegi teine pole sedavõrd ülbelt alavääristanud bussiga sõitmist, iseäranis vastava reklaamiga bussiootepaviljonides. Ühistransport on võrreldamatult keskkonnasõbralikum ja linnaruumi säästvam kui autode kasutamine. Kui te eelistate puhast õhku ja sujuvat linnaliiklust, siis Eesti Roheline Liikumine soovitab keskkonnavaenulikke väärtusi hindava Balbiino jäätiseid mitte osta.[2]
2004 muuda
Vabariigi valitsus, kuna riik ei olnud suutnud täita Helsingi konventsiooniga võetud kohustusi Läänemere merekeskkonna kaitsel. Leiti, et valitsus pole taganud ametkondadevahelist koostööd ega eraldanud piisavalt vahendeid, et tagada naftareostuse seire Eesti territoriaalvetes ja valmisolek naftareostuse operatiivseks koristamiseks avamerel.
2005 muuda
Valitsus, kes endiselt pole täitnud rahvusvahelisi merekeskkonna kaitse alaseid kohustusi. Valitsus polnud rakendanud meetmeid, et tagada riigi suutlikkus merekeskkonna kaitsel ega taganud ja tõhustanud ametkondade vahelist koostööd. Samuti ei ole valitsus EKO arvates hankinud piisavalt vajalikke vahendeid, et tagada merereostuse seire Eesti territoriaalvetes ning valmisolek reostuse operatiivseks likvideerimiseks avamerel ja rannikul.
2006 muuda
Haridusminister Mailis Reps keskkonnahariduse arengu takistamise eest. Haridus- ja teadusministrile tõi tiitli võimetus vormistada ja viia ellu säästvat arengut toetavat hariduse kontseptsiooni ning suutmatus luua keskkonnahariduskeskuste üleriigilist süsteemi. Samuti heitsid keskkonnaorganisatsioonid haridusministrile ette plaani, mille kohaselt loodusõpetust esimesel kolmel kooliaastal ei õpetataks.
Teised aasta keskkonnavaenuliku teo tiitli kandidaadid olid ärimees Oliver Kruuda keskkonnakahjustamist õigustava ülbuse eest; Vabariigi Valitsus Õlifondi asutamise pidurdamise eest; puiduvarumisettevõte Stora Enso Mets keskkonnavaenuliku reklaamikampaania eest; Põllumajandusministeerium keskkonnavaenuliku maaelu arengukava ning metsafirma Lignator vääriselupaiga hävitamise eest.
2007 muuda
Tallinna Linnavalitsus jätkuva suutmatuse eest ohjata Tallinna linna autostumist ja valglinnastumist. Kirvele andis kaalu ka laiem suutmatus arvestada kodanike huvidega oma elukeskkonna kaitsel nii Männiku tee kui ka Sakala keskuse juhtumis.
Keskkonnakirve auhinnale pretendeerisid veel peaminister Andrus Ansip tuumaenergia ja CO2-kvootide teemaliste soolode eest, maadevahetuse hämarad tehingud, mis kahjustasid looduskaitse mainet ning Keskkonnaministeerium ja Balti Finantseerimisasutuse AS Suurupi metsaraie juhtumi eest.
2008 muuda
Reformierakond. Nominendi nimetamisel meenutati juba endise oravaparteilasest keskkonnaministri Heiki Kranichi ajal alanud ministeeriumi politiseerimist, hiljem selgunud maadevahetuse hämaraid tagamaid, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kohatuid väljaütlemisi Natura 2000 võrgustiku teemal ning tema erakonnakaaslasest kantsleri Rita Annuse küündimatust looduskaitsereformi läbiviimisel. EKO liikmed leidsid, et Reformierakonnal on osa ka Eesti riigimetsa tavapärase haldussüsteemi lõhkumises ning mitmetes teistes ärihuve eelistavates loodusvaenulikes otsustes. Keskkonnakirve nimetusele esitati ka näiteks ebaseaduslike ehitiste hilisemad seadustajad ning Eesti Keemiatööstuse Liit selle eest, et jätkas fosfaate sisaldavate pesupulbrite tootmist.
2009 muuda
Utileek ja Utileek Lõuna prügikoristusaktsiooni „Teeme Ära 2008” ajal toodi Eestimaa metsadest välja ligi 10 000 tonni prügi. Kogutud jäätmetest 8700 tonni sai käideldud. Korrektselt täitsid oma kohustused prügi käitlemisel näiteks Rehviliit, Paikre, Väätsa, Uikala, Kudjape prügilad ja teised. OÜ Utileek ja OÜ Utileek Lõuna omandusse anti üle käitlemiseks kokku 4000 tonni prügi, millest hinnanguliselt 1200 tonni oli 2009. aasta lõpus ikka veel ajutistel platsidel Harkus, Kuusikul ja Raadi lennuväljal Tartus, seda hoolimata keskkonnainspektsiooni ettekirjutustest.
2010 muuda
Tallinna Kommunaalamet ja majandusminister Juhan Parts. Tiitlit „Keskkonnakirves 2010” jagasid majandusminister Juhan Parts ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus ning Tallinna kommunaalamet keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest.
Keskkonnakirve tiitlile kandideerisid ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes ei seisnud negatiivse keskkonnamõju vähendamise eest, vaid protsessis Euroopa Komisjoniga kasvuhoonegaaside heitkoguste pärast, ning kohalikud omavalitsused nagu Varbla ja Kõue vald, kes suhtusid hoolimatult ehitamisse kaitsealal ja selle järelevalvesse.
2011 muuda
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO Keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.
Juhan Partsile pakkus tugevat konkurentsi aasta keskkonnakirve valimistel Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum fosfaate sisaldavate pesupulbrite propageerimise eest.
2012 muuda
Eesti jäätmekäitlejate Liit oma lobitöö eest korraldatud jäätmeveo lõpetamiseks. EKO leidis, et 2012. aastal alguse saanud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu lobitööl korraldatud jäätmeveo lõpetamiseks oleks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile. Sellise muudatuse kõige suurem pahupool on see, et täieliku vabaturu tingimustes muutub omavalitsuste ja ka riigi võimalus jäätmekäitlust korraldada ja kavandada peaaegu olematuks või väga piiratuks, mistõttu pole võimalik suunata jäätmekäitlust jäätmehierarhia põhimõtetega kooskõlas – suurema taaskasutamise (ringlussevõtu) suunas.
Keskkonnakirve kandidaatidena osutasid Jäätmekäitlejate Liidule tugevat vastupanu Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga ja Sindi paisu arendaja AS Raju.
2013 muuda
Mingikasvatajate ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu tegevus. Mingikasvatajad (eelkõige AS Balti Karusnahk ja OÜ Rooküla Esimene) osutusid EKO arvates kirvevääriliseks nõuetele mitte vastava karusloomakasvatuse jätkamise eest ning vastuseisu eest õigusaktide karmistumisele.
Valitud keskkonnakirvele osutasid tugevat konkurentsi nii Riigikogu keskkonnakomisjon tervikuna kui ka selle liikmed Annely Akkermann ja Tõnis Kõiv keskkonnamõju osas kaheldava väärtusega eelnõude algatamise ja toetamise eest.
2014 muuda
Eesti Keemiatööstuse Liit, kelle kampaania „Meie õnn on meie maavarad” propageeris äärmiselt keskkonnavaenulikku suhtumist.
EKO liikmed tõid negatiivsemate tegudena veel välja RMK uue arengukava, mis saadab ühiskonnale sõnumi, et riigi mets kavatsetakse asendada puupõldudega. Samuti Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnahariduse rahastamise reeglite ootamatu muutmise avalikkust kaasamata ning Narva bastionite rekonstrueerimise ajal surma saanud nahkhiired ja kahjustatud elupaigad.
2015 muuda
Riigikogu ja Vabariigi Valitsus, kelle tegevus Eesti kliimapoliitika arendamisel on olnud väga lühinägelik või lausa keskkonnavaenulik. 2015. aastal kaotati näiteks põlevkivi kaevandamise piirmäär ja võeti vastu kliimavaenulik ning lühinägelik põlevkivi arengukava.
EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsemate tegudena veel välja Vabariigi Valitsuse GMOde kultiveerimise piiramise võimaluse kasutamata jätmise ning rahandusminister Sven Sesteri seisukoha Rail Balticu trassivalikutesse Nabala kaitseala lisamise kohta.
2016 muuda
Vabariigi Valitsuse eelmine koosseis ja Riigikogu otsusega alandada põlevkivi kaevandamise keskkonnatasusid.
EKO liikmed tõid negatiivsemate tegudena välja veel Rail Balticu protsessi juhtimise ja Tallinna Reidi tee arenduse.
2017 muuda
Keskkonnaamet, kes andis Nursipalu 94 hektari suurusel alal loa metsa raadata, ignoreerides keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata enne lubava otsuse tegemist ära mõju hindamise tulemused. Tiitli andmise peamine ajend ei olnud mitte harjutusvälja rajamine, vaid otsuse tegemise viis.
2018 muuda
Keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest. Vääriselupaigad on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kaitset. Keskkonnaministeeriumi vääriselupaikadega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev. Vääriselupaikade regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud.
2019 muuda
Eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit. Nii meedias kui ka väiksemates ringides on jäänud kõlama väited, nagu võiks Eesti metsade intensiivsem majandamine olla kliimakriisi päästerõngas. Samuti on kostnud väiteid, justkui vanad metsad oleksid suured süsiniku heitjad ja vajaksid seetõttu noorendamist. See käsitlus on aga väär – vanad metsad on mitme uuringu põhjal hoopis väga olulised süsinikusidujad ning kliimamuutuste leevendamine on saavutatav eelkõige hoides ja taastades metsade looduslikkust.
2020 muuda
Riigimetsa Majandamise Keskus ulatusliku kuivendustöö eest Hiiumaal Kärdla lähistel Prählamäel, kus aastani 2004 kehtis Kärdla arteesia kaevude kaitseks metsaste ja soiste piirkondade kuivendamiskeeld. RMK kuivendusobjektid Prählamäe 1 ja Prählamäe 2 hõlmasid enam kui 600 hektarit ligi 80 aastat majandamata vanu metsi, mis olid seni kuivendamata või kus vanade kuivendussüsteemide mõju oli väike. Kuivendataval alal jäid kaardistamata loodusväärtused, lisaks said kahjustada ka naabrusse jäävad Pihla-Kaibaldi loodusala ning Prählamäe kuivendussüsteemi eesvooluks olev Nuutri oja, mis on mitmete kaitsealuste liikide elupaik.
2021 muuda
Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja, kes algatasid looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd - selle ulatust vähendataks praeguselt kuni 200-meetrilt vaid 20 meetrini. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nii randade ja kallaste hapraid ökosüsteeme, veekogude veekvaliteeti kui ka avalikkuse ligipääsu veekogude äärde.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Rohelised valisid aasta keskkonnateo ja karuteene". Eesti Päevaleht.
- ↑ "Aasta keskkonnategu ja karuteene 2003". Eesti Loodus.
- ↑ "Aasta keskkonnateo tiitli pälvis karusloomafarmide keelustamine, kirve sai ehituskeeluvööndi kaotamise eelnõu". Eesti Keskkonnaühenduste Koda.