Kaunis kuldking
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
| Kaunis kuldking | |
|---|---|
 Kaunis kuldking Loode-Eesti loometsas | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Käpalised Orchidaceae |
| Perekond |
Kuldking Cypripedium |
| Liik |
Kaunis kuldking |
| Binaarne nimetus | |
|
Cypripedium calceolus L. | |
Nimetus muuda
Rahvakeeli kutsutakse lille käokingaks, kukulinnupätaks, käopättaks, neitsikingaks, pruudikingaks või saksakingaks.
Välimus muuda
Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4–6 cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1–3, tavaliselt kaks õit. Kõrgus on taimel ~ 20–50 cm (harvem ka 80 cm).
Õis muuda
Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4 cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6 cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.
Õis on tolmeldavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides. Kuldkinga lõhn meenutab putukatele feromoone, mis meelitab kohale isaseid erakmesilasi.
Paljunemine ja levik muuda
Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on 20–25 aastat. Üks puhmik võib elada 30 aastat vanaks.
Seemneid on tal küll palju, kuid millimeetrisuurused seemned arenevad aeglaselt ja õitsemisikka jõudmiseks kulub vähemalt 15 aastat. Seemned levivad õhuvooludega. Seemnelisel paljunemisel on vajalik sobiva seeneniidistiku olemasolu mullas.
Levila muuda
Levinud laialdaselt nii Euroopa kui ka Aasia parasvöötmes, ka Põhja-Ameerikas. Esineb hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas.
Kasvukoht muuda
Kasvab tavaliselt puisniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsades.
Kaitsestaatus muuda
Ta on II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Taime ümberistutamine reeglina ebaõnnestub, kuna aiamullas puudub taime kasvuks vajalik mükoriisa. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad.
Sümbol muuda
Kaunis kuldking on Norra Nord-Trøndelagi maakonnalill. 2003. aastal oli kaunis kuldking Läti aasta taim.
Vaata ka muuda
Kirjandus muuda
- Kull, T., Kuldking. Tallinn: Valgus, 1987
Välislingid muuda
- Kaunis kuldking andmebaasis eElurikkus
- "Pärnumaal loendati ühel elupaigal kokku pea 10 000 õitsvat kuldkinga võsu" ERR Novaator, 12. juuni 2020
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) |