Katharina von Bora
Katharina von Bora (Katharina Luther; 29. jaanuar 1499 Lippendorf (Neukieritzsch) – 20. detsember 1552 Torgau) oli Martin Lutheri abikaasa alates 13. juunist 1525.
Katharina sündis Saksimaa väikeaadliku peres. 5-aastaselt saatsid vanemad ta Brehnasse (see asub tänapäeval Saksi-Anhaltis) benediktiini kloostrisse haridust omandama. 9-aastaselt läks tsistertslaste Nimbscheni kloostrisse Grimma lähedal, mis asus 25 km kaugusel Leipzigist ja kus abtissiks oli tema ema õde.
Reformatsiooni mõjul, tüdinenud kloostrielust, konspireerides teiste nunnadega võttis ta ühendust reformaator Martin Lutheriga, paludes abi. 4. aprillil 1523 saatis Luther kloostrisse Torgau linna volikoguliikme, kaupmehe Leonhard Köppe, kes aeg-ajalt kloostrisse heeringat vedas. Katharina ja teised nunnad peitsid end Köppe kaetud vankris kalatünnide vahel ja põgenesid nii Wittenbergi. Seal tutvus ta oma tulevase abikaasaga ja sünnitas talle kuus last. Luther oli kahe aastaga leidnud põgenenud nunnadele uued kodud - peale Katharina enda. Teda kosisid näiteks Nürnbergi linnavolikogu liige Hieronymus Baumgartner kui ka Orlamünde pastor Kaspar Glatz, kuid Katharina keeldus. Ta ütles Lutheri sõbrale Nikolaus von Amsdorfile, et on nõus abielluma vaid tema või Lutheriga. Kuigi Luther polnud algselt kindel, kas ta peaks abielluma, lõpuks ta siiski nõustus ja 13. juunil 1525 nad abiellusidki.
Katharina ja Martini abielu oli protestantismi ajaloos väga tähtis, sest aitas kujundada Martin Lutheri vaateid abielule ja soorollidele. Kuigi Luther polnud esimene vaimulik, kes abiellus reformatsiooniideede mõjul, oli ta kõige kuulsam. Kuna Luther kirjutas palju antikatoliiklikku propagandat ja kõneles vaimulike abiellumise poolt, sai tema abielu tema vaenlaste märklauaks.
Kuigi Katharina ja Martin ei armastanud teineteist abielludes, õppisid nad abielu jooksul teineteist armastama. Katharinale ei meeldinud Martini poissmehelik elustiil, niisiis võttis ta majapidamise enese kätte.
Abielust sündis 6 last, 3 poega ja 3 tütart. Kaks vanemat tütart (nad sündisid peres teise ja kolmanda lapsena) surid noorelt, esimene 7 kuu ja teine 13 aasta vanuselt, ülejäänud elasid oma mõlemad vanemad üle. Lapsed ei saanud kuulsaks, erandina eelviimasena sündinud noorim poeg Paul Luther (1533–1593), kes oli paljude saksa valitsejate õukonnaarst ja alkeemik. Paul elas oma õdedest-vendadest nii kauem kui vanemaks.
Abikaasa kõrval sai Katharinast üks 16. sajandi silmapaistvamaid naisi, kes rääkis kaasa oma mehe elutöös ning keda maalisid Lucas Cranach vanem ja Tizian. Katharina sai hüüdnime Wittenbergi hommikutäht.
Martin Luther suri 1546. Oma armastuse märgina kirjutas ta testamendis, et usaldab oma naist täielikult oma laste eest hoolitsemisel isegi juhul, kui ta peaks uuesti abielluma. Niisugune ebatavaline usaldus naise vastu oli tollal tehniliselt võttes isegi seadusevastane ja 16. sajandil ainulaadne.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Katharina von Bora |