Kasutaja arutelu:LucSaffre/VT/Eesmärk

Kaduda ähvardava info talletamisega on see probleem, et see ei tohi olla originaaluurimuslik. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 12:34 (EET)

Sisuliselt tähendab see küll üksnes seda, et ei saa viidata seni dokumenteerimata suulisele pärimusele. Kuid saab tugineda kõigile avaldatud allikatele, samuti avalikule teabele, nt kohaliku omavalitsuse dokumentidele, arhiivimaterjalidele jms. Tugineda saab ka dokumenteeritud "külajuttudele". Näiteks Maa-ameti geoportaalis on kaardikiht "Pärandkultuur". Sealt leiab näiteks pärimusloo Vana-Vigala mõisa "näljamüüri" kohta ja veel üht-teist teie piirkonnast. Allikad ei pea olema kõik internetis kättesaadavad. "Originaaluurimuslik" tähendab, et ei saa mingite andmete põhjal teha järeldusi, mida ükski allikas või autor varem teinud ei ole. Sellisest kirjeldusest võib ehk jääda ka mulje, et Vikipeedia artiklid on nö koolireferaadid, kus ainult korrutatakse üle seda, mida keegi teine on varem juba öelnud ja kirjutajal endal mõelda ei ole lubatud. Päris nii see siiski ei ole. Vikipeedia väärtus peaks olema informatsiooni süstematiseeritud esitus. See eesmärk saavutatakse siis kui tuginetakse võimalikult paljudele erinevatele allikatele, valitakse erinevatest allikatest oluline ja kasutatakse sünteesi.- -VillaK (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 13:21 (EET)

Arhiivile tuginemine on keelatud, vähemalt teistes vikides minu teada. Ma ei tea, kas me tohime selles järeleandmisi teha. Oleme seni küll sellele läbi sõrmede vaadanud. Samuti oleme seni lubanud asju, mida ei ole kirjalikes allikates, aga mida igaüks saab kohapeal kontrollida. Arhiivimaterjalide puhul on vist põhiline kaalutlus see, et ajaloolane peab neid tõlgendama. See on muidugi vaieldav ja pole alati nii. Teiseks võib-olla piiratud kättesaadavus. Ma ei tea, kui kerget kättesaadavust tuleks eeldada, aga meil on paljud materjalid internetis kättesaadavad.

Ma vaatan järele, mis teised vikid selle kohta ütlevad. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 14:17 (EET)

Inglise viki reeglid on siin: en:Wikipedia:No_original_research#Primary.2C_secondary_and_tertiary_sources. Konkreetselt arhiivimaterjalide kohta pole midagi öeldud. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 14:23 (EET)

See arhiivi küsimus vajaks täpsustamist, sest meil on tõesti paljud arhiivimaterjalid digitaalselt kättesaadavad ja kui need on eesti keeles (või ka saksa, inglise, vene vm keeles), siis tõlgendada ei ole seal tihtipeale suurt midagi. Tõenäoliselt on keelu all peetud silmas mingeid väga vanu ürikuid, mida tõesti tavainimene lugedagi ei oska, tõlgendamisest rääkimata. Aga näiteks 19. või 20. sajandi materjalid enamasti erialainimeste dešifreerimist või tõlgendamist ei vaja. Valdade ja külade ajaloo kohta on seal aga materjali küll. Ja nagu öeldud, on päris palju sellest veebis kättesaadav, ehkki Google otsinguga need enamasti välja ei tule. See, et mõne arhiivi puhul eeldatakse materjalide kasutamiseks registreerumist ja konto loomist ei ole sisuline ligipääsupiirang, sest iga soovija saab sellise konto luua.--VillaK (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 14:28 (EET)

Jah, mulle tundub, et sisuliselt Sul on õigus. Õigupoolest on kõik need piirangud minu arusaamise järgi mõeldud kaheks otstarbeks: 1) et keegi ei hakkaks oma originaalseid teooriaid esitama; ja 2) et teised saaksid kõike kontrollida. Ma arvan, et neist kahest me peaksimegi lähtuma. Seda, et tegu on originaalse teooriaga, on raske ilma formaalsete kriteeriumideta tõendada. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 14:37 (EET)

Kui kirjutatakse asjadest, mis pakuvad paljudele inimestele huvi, siis on raske kellelgi mingit oma väljamõeldist esitada, sest teised teavad, et see nii ei ole. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 14:39 (EET)

Saan aru, et näiteks mingi vanatädi jutt, mida tema laps või naabrimees pani kirja. See oleks originaaluurimuslik. Isegi kui naabrimees oleks ajaloolane. Siis ta ei kirjuta otse vikipeediasse, vaid avalikustab mujal. Mis on vanade päevikutega? Ma ise vastaksin spontaanselt, et neid tuleb muuseumile anda, sest need oleks ikka ka pigem spetsialistide töö.

Andres, kas sa pidasid silma midagi konkreetset? Sa vist mõtlesid meie Karja-Mihkli talule?

Ma mõtlesin üldiselt, aga Karja-Mihkli talu juures vist olid ka arhiiviandmed. Aga muidu, tavaliselt meil ei kiideta talude kohta artiklite tegemist heaks, sest neid ei peeta küllalt tähelepanuväärseks, aga võib-olla tuleb seda seisukohta revideerida. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 22:45 (EET)

Ma tõesti ei tea, kuidas sellesse taluartiklisse suhtuda. See on sisuliselt ühe perekonna lugu, aga tundub, et me ei pea iga perekonda tähelepanuväärseks. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 22:48 (EET)