Kasutaja arutelu:Kristiinahommik/Refuugium

Viimase kommentaari postitas Algvere 11 aasta eest.

Tere! Aitäh artikli eest!

Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.

Järgnevalt mõned esmased tähelepanekud ja soovitused.


Sõnad, mida võiks muuta:

  • Nüüdisajal --> Tänapäeval
  • astmeliselt --> järk-järgult


Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelsete vaste:

  • refuugium, AGA näites: Põhjapoolsed krüptilised refuugiumid (nt orud) pakkusid varjupaika parasvöötme liikidele ja lõunapoolsed krüptilised refuugiumid (nt mäestikud) olid jäävaheaja refuugiumid --> elupaigad külmalembelistele liikidele, mis asustasid lõunapoolsemaid alasid.
  • divergentsile --> lahknemisele
  • adaptiivse --> kohanemispõhise Nt: Nende protsesside koosesinemine võib viia kiire kohanemispõhise lahknemiseni.
  • limiteerivateks --> takistavateks



Laused, mida püüdsin veidi kohendada:

  • Nende refuugiumite olemasolu kinnitasid esialgu paleoökoloogilised tõendid ja hiljem saadi kinnitust ka fülogeograafia uuringutest.
  • Viimase aastakümne jooksul on mitmed uurimused näidanud, et samasugused lõunapoolsed refuugiumid esinevad ka Põhja-Ameerikas [2].
  • Muster, milles jääaeg elatakse üle lõuna pool ja jää taandudes rekoloniseeritakse põhjapoolsemad alad, paistab olevat ühtne erinevate parasvöötme taksonitele – nii taimedele, putukatele kui ka selgroogsetele [3].
  • Kõrgusvööndilisi muutusi on eelkõige märgatud just puude ja põõsaste juures.
  • Pole olemas ühte kindlat viisi, kuidas puud ja põõsad oma levilat klimaatilistest muudatustest tingituna muudavad.[1]
  • Fucus serratus´e puhul on leitud, et vetika levila on viimase saja aastatuhande jooksul järk-järgult suurenenud.
  • Lääne-Amasooniast on leitud mitmeid pisi-imetajaid, mille populatsioon pole pärast viimast jääaja maksimumini suurenenud või mille populatsioon on suurenenud väga piiratud määral.
  • Need populatsioonid jäid ilmselt ookeani puhverdava mõju tõttu kliimamuutustest puutumata.
  • On leitud, et uute liikide tekkimiseks oleks vajalik sadu tuhandeid aastaid isolatsiooni.
  • Sellest võib järeldada, et refuugiumi isolatsiooniaega ühe jääaja tsükli jooksul jääb väheks.
  • Krüptiline refuugium võib aga pakkuda võimalust allopatriliseks liigitekkeks ...
  • Esiteks asustatakse väikeseid maa-alasid, mis paiknevad ebasoodsates piirkondades ja on suuruse poolest väiksemad kui tavalised refuugiumid.
  • Kuna jääajad kestavad kauem kui jäävaheajad, siis uute liikide tekkimise tõenäosus on suurem põhjapoolsemates kui lõunapoolsemates krüptilistes refuugiumites.
  • Tõenäosus, et populatsioon elab üle ebasobiva kliima perioodi, on seotud oletatava refuugiumi kandevõimega ja jääaja/jäävaheaja kestvusega (100 000 aastat jääaega, 10 000-15 000 aastat jäävaheaega).
  • Kolmandaks, kõrgema troofilise tasemega loomad (nt karnivoorid), olenemata nende keha suurusest, vajavad suuremaid refuugiumeid, sest väiksematel aladel muutuksid populatsiooni väiksus (<-- väike populatsiooni suurus?) ja piiratud toiduvarud takistavateks teguriteks (sarnane saare biogeograafia kontseptsioonile[11]).[10]
  • Piirkondi, mis on ühe liigi poolt pidevalt terve jääaja/jäävaheaja perioodil asustatud, võib kutsuda pikaajalisteks refuugiumiteks.
  • Kokkuvõttes ei anna refuugiumitest väljaspool asuvad populatsioonid oma panust liigi evolutsiooni.
  • Uuritud on vaid väheste taksonite väljarännanud populatsioonide saatust, seega ei tohiks teha ennatlikke järeldusi.[10]
  • Ameerika pärismaalaste biogeograafilised mustrid (hammaste omapärasused, geneetilised markerid, vere proteiinid ja keeleline mitmekesisus) ühtivad samal ajal elanud teiste imetajate mustritega.
  • Mitmekesisus on seda suurem, mida suurem on refuugium (refuugium Põhja-Ameerika lõunaosas on mitmekesisem kui looderannikul). [14]


Kirjavead:

  • kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955. aastal
  • Pole kindlalt teada, kas iga jäävaheaja lõppedes toimub tagasiränne, või sureb oma levilat suurendanud populatsioon välja.
  • Lisaks vaata palun kohendatud lauseid.


Kommentaarid:

Kõik kes-id võiksid olla mis-id. Nt: „...liikidele, mis asustasid lõunapoolsemaid alasid.“ ja nt: „Leidub ka selliseid taksoneid, millel on levila natukene suurenenud.“ ja „kuid fossiilide järgi on kindlaks tehtud, et viimasel jääajal ulatus tema --> polaarrebase levila kuni Kesk-Euroopani.[1]

algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 21:00 (EEST)Vasta


Tere!

Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.


algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 21:38 (EET)Vasta

Naase kasutaja "Kristiinahommik/Refuugium" leheküljele.