Kasutaja:Lulu/Puberteet
Puberteet
Mitte, et see mind eriti huvitaks, aga juhtus nii, et Vikipeedias (kui keegi teab, mis see on), kirjutas keegi ysna lohaka artikli pealkirjaga „pedofiiilia”. Yks kutt lihtsalt, oli miski aeg USA-s elanud ja seal muuhulgas ka õiguskaitsega vmt seotud olnud. Washington D.C., nagu ta igati rõhutas. Eesti keeles suht nõder, st, kirjutab artikleid kirjaoskamatult ja yldse hästi viletsalt. Mida temaga teha? Ega ei olegi muud teha, kui kuulutada tema artiklid yksteise järel „viletsaks”. Aga mis see aitab? Mitte midagi. Mis tähendab, et vaja hakata ise kirjutama.
Nujah. Tolle tema „pedofiiilia” artikli alguse tegin natuke paremaks. Aga siis selgus, nagu Vikipeedias tihitipeale, et vaja veel ka mitmed teised artiklid teha. Nuh, mis seal ikka, eks tegingi. Aga siis tuli vajadus teha ka artikkel „puberteet”. Sest ei saa rääkida „pedofiiliast”, kui „puberteet” ei ole veel olemasolev artikkel, millele saaks viidata.
Eks ta ole. Viskasin midagi valmis. Aga siis tulid teised (administraatorid) kohe kallale, et ega ikka nii kah ei saa. Vaidlustasid jne.
Et puberteet on nagu ikka primaarselt fysioloogiline nähtus, alles seejärel kultuuriline-sotsiaalne-.psyhholoogiline jne.
Nujah, ja siis hakkaski hargnema see asi.
Enda meelest mul oli asi selge: puberteet on kultuurist tingitud inimese eluperiood, mis algab bioloogilise sugukypsuse saabumisega ja lõpeb sotsiaalselt aktsepteeritava sugukypsuse saabumisega. Ehk siis, lihtsalt öeldes: see aeg, mil keppi juba tahaks, aga veel ei tohi.
Aga ei-ei, hakati karjuma. Ei saa olla sellist asja nagu „sotsiaalselt aktsepteeritav sugukypsus”, ja yldse, ei saa ka defineerida mingit eluperioodi, mille algus on fysioloogiliselt, lõpp aga sotsiaalselt tingitud. Nuh, mõtsin mina. Miks ei saa? Saab ju ikka.
Aga olgu.
Inglise keeles ongi selle asjaolu selgemaks tegemiseks kaks erinevat sõna: „puberty” ja „adolescence”. Esimene tähendab toda bioloogiliste ehk fysioloogiliste muutuste perioodi ning teine tähendab vastavate sotsiaalsete ja psyhholoogiliste muutuste perioodi.
Eesti keeles kahjuks seda eri sõna ei ole. Kui keegi mainib, et „pubekad märatsevad” siis tuleks tegelikult kasutada toda sotsiaalse aspekti sõna; kui aga räägitakse „puberteediaegsetest vistrikest”, siis tuleks kasutada toda fysioloogilist-meditsiinilist terminit.
Kusjuures, see „adolescence” peaks tegelikult olema suht neutraalne termin, mis nagu ei viita sellele piinlikule puberteedile, millega igavene jama ju on. Eks ta näebki välja suht neutraalne.
Aga võta näpust. Selgub, et isegi inglise keeles pole kindlust, kust see sõna pärineb. Yhed väidavad, et see pärineb ladinakeelsest sõnast adolescere, mis sõna-sõnalt tähendab „hakkab haisema”. Merriam-Webster aga väidab, et see sõna pärineb ladinakeelsest sõnast alescere, „kasvama”, ning on seoses sõnaga altus (pikkus).
Viimane tundub minu jaoks kyll ysna kunstlik tuletus igatahes.
Väheke usutavam mõlemast tundib siiski järgmine:
adolescent (n.) 1482, from M.Fr. adolescent, from L. adolescentem (nom. adolescens), pp. of adolescere "grow up," from ad- "to" + alescere "be nourished," hence, "increase, grow up," inchoative of alere "to nourish" (see old). The adj. is first attested in 1785.
Puberteedi koha pealt pole midagi vaielda:
puberty "the time of life in which the two sexes begin first to be acquainted" [Johnson], 1382, from O.Fr. puberté, from L. pubertatem (nom. pubertas) "age of maturity, manhood," from pubes (gen. pubertis) "adult, full-grown, manly."
Allikas: http://www.etymonline.com/
Aga noh, eesti keelde see kõik ei puutu eriti ju yldse. Sest “adolestsents” on yliharuldane võõrsõna ning selle mõeldav tõlkevaste, “nooruki-iga”, on igatahes ebamäärane, kuna juba sõna “nooruk” käib ikkagi ja eelkõige noormeeste kohta, mitte neidude-tydrukute kohta.
Mida teha siis? Nuh, mis muud kui kysida asjatundjatelt ehk professionaalidelt.
Aga, armas raffas, kas keegi oskaks neid juhatada?
Mis teadusharu või eriala see võiks olla, kes puberteediga tegeleb?
Vaatame soliidseid teatmeteoseid.
Britannica on tõesti naljakas: in human physiology, the stage or period of life when a child transforms into an adult normally capable of procreation. The timing of puberty varies from person to person and from country to country owing to genetic, environmental, and other factors but usually occurs between ages 11 and 16. Kogu vihje on sõnades "normally capable". Kas bioloogiliselt või sotsiaalselt? Sest igayks teab ju väga hästi, et järeltulijaid võib saada alates gametogeneesi tekkimisest ehk sugurakkude moodustumisest, ehk siis, just alates kuskil 11..12 eluaasta paiku. Eh. Puberteet näib olevat tõesti miski eriline tabuteema ja paistab, et Britannica autorid arvavad, et see lõpeb kohe ära, niipea kui on alanud.
Suur meditsiinientsyklopeedia räägib järgmist.
Puberty refers to the period of sexual maturation. Puberty is when the child experiences physical, hormonal, and sexual changes and becomes capable of reproduction. It is associated with rapid growth and the appearance of secondary sexual characteristics. Adolescence is the period of transition between puberty and adulthood. Vähemalt ebamäärane sõnakene normally on kadunud. Hea seegi. Aga sama, siiski: puberteet lõpeb sigimisvõime saavutamisega, st, umbes juba 12-aastaselt. Järgmine periood on siis see adolestsents. Nagu kuum kartul, mida edasi-tagasi veeretatakse. Adolestsents ei ole ju enam meditsiini teema. Või siiski, meditsiini miski haru? Dermatoloogia näiteks. Nemad soovitavad vinnidele salve ja muid ravivahendeid.
Pediaatria ehk? --- Ei-ei, nemad tegelevad lastega. Puberteetikud ei käi nende alla, või kui, siis ainult osaliselt.
Psyhholoogia? --- Nuh, jah. Kui pubekal on probleeme, siis võib ju ikka psyhholoogi poole pöörduda. Kui juhtub hea psyhholoog olema, siis saab ta teada, et “see pole miski probleem”.
Seksuoloogia? --- No ei. Seksuoloogid tegelevad sobivate suguyhte-asendite soovitamisega. Puberteetikud aga teatavasti ju ei seksi.
Mis veel? Psyhhiaatria? --- No vabandage, ega ma veel päris hulluks pole ka läinud, et vaimuhaiglasse minna abi otsima...
Psyhhoanalyys? --- Noh, jah. Freud rääkis midagi lapse seksuaalse arengu perioodidest. Et algul on oraalne faas, siis tuleb anaalne ja lõpuks genitaalne. Ning et puberteedi eel ja ajal need faasid korduvad samas järjekorras. Ning kui areng pidurdub, siis võidaksegi fikseeruda mõnele varasemale astmele. Kui tollele “oraalsele”, siis jäädaksegi imema, suudlema, lakkuma jne. Kui “anaalsele”, siis eelistatakse seda tagaukse-varianti. Aga et täisväärtuslik pidavat ikkagi olema genitaalne faas, millele jõudmiseks saab analyys abiks olla.
Aga, mis põhiline: seksuaalenergia olevat siuke asi, mida elimineerida ei olevat võimalik. Seda maha surudes ilmneb ta teistes vormides, neuroosidena, psyhhoosidena, hysteeriatena jne. Muuhulgas ka eba-adekvaatse käitumisena, vägivallatsemisena, tylinorimisena, jne. Nuh, jätame meelde vähemalt.
Eks see vana Freud sai oma teooriaga muidugi vastu päid ja jalgu omal ajal, ja aeg-ajalt ka praegu veel. Kõige hullem, mida ta rääkis, oli ju see, et ka lastel on oma seksuaalsus. Et vaadake, kuidas poisslastest imikutel peenis erekteerub ja kuidas ta sel ajal ennast õõtsutab, silmad kinni, mõnuledes, justkui orgasmini... Jne. Seni oli ikka arvatud, et lapsukesed nii syytukesed jne.
Ja teine asi, mida Freud jonnakalt pidas oma teooria yheks nurgakiviks: Oidipuse kompleks. Kuskil olevat ta ytelnud, et kui see välja jätta, siis kaob yldse psyhhoanalyysi mõte ära. Oidipuse kompleks kohe peab igal inimesel olema. Või kuidagi väljenduma või avalduma.
Aga see selleks.
Sotsioloogia?
Noorsooprobleemid, noorte liikumised ja rahutused, pubekate märatsemised, teismeliste kogunemised, kambad, noorte kuritegevus... See peaks ju kyll sotsioloogia teema olema. Pealegi, paljudes riikides on lausa omaette noorsoopolitsei olemas, kes siuxte asjadega kokku puutuvad. Loomulikult ka vastavad uuringud, uurimiskeskused, instituudid.
Nende uuringute ja tegevuste eesmärk on yksnes vastavate probleemide tasandamine, suunamine jne.
Tõsi, noorte nõustamiskeskused hakkavad juba tasemele jõudma. Nendes (vähemalt Eestis) ei hakata kohe karjuma ja kätega vehkima, kui 14-aastane tuleb kysima seksi-alast nõu. Pubekad seksivad, kysivad nõu, loomulikult saab nõu anda. Mitte nagu tolles korduvalt räägitud loos, kus apteeker keeldus 13-aastasele poisile kondoomi myymast, öeldes, et sa veel liiga noor selle asja jaoks...
Kulturoloogia? Kultuurantropoloogia? --- Jajah, nendel on muudki põnevat: muinasjutud, rahvalaulud, initsiatsiooniriitused, uskumused, kombed, tavad, kombed...
Aga ehk siiski?
Initsiatsioon on ju see täiskasvanuks pyhitsemise rituaal nendel “loodusrahvastel”. Ehk saaks sealt midagi teada?
Eks ikka midagi.
Huviline tutvub erinevate kultuuride ja hõimude kommetega. Et jah, täiskasvanuks saamise puhul on tõesti paljudel rahvastel omad kombed ja pyhitsused. Ja nende käigus tehakse igasuguseid vigureid. Näiteks lõigatakse poistel eesnahk ära. See on see, mida teise nimega nimetatakse “ymberlõikamiseks”. Tänapäeval kohustuslik näiteks õigeusklikele juutidele. Mis selle mõte on, jääb veidi segaseks. Pidavat paremini “seisma”, st, pauk ei lähe kohe lahti.
Aga ka tydrukute “ymberlõikamine” on tuntud, näiteks paljudel Aafrika rahvastel. Eemaldatakse kliitor. Jajah, ilma naljata.
(Neitsinaha kunstlik eemaldamine või rebestamine on selle kõrval nii tavaline, et sellest ei maksa yldse rääkida.)
Yldse, need loodusrahvad või kuidas neid ka nimetada, on huvitavad. Mõnel pool pole miskeid piiranguid seksimiseks. Ja kui lapsed synnivad, siis on kõik rõõmsad. Puberteet? Probleemid? Heh, pole kuulnud... Vaata näiteks (esimene meeldetulev raamat) “Õnnelik saar”, ilmunud kunagi “Maailm ja mõnda” sarjas, hästi ammu.
Oot-oot. Aga ju ka kristlikus maailmas on miski komme, millega inimene tunnistatakse abieluks kõlbulikuks, ehk, siis “pandavaks”. Selle nimi on “leer”, ju, näe tuligi meelde.
Et leerilapsed tulevad kokku, saavad kristlikku õpetust, ja seejärel, kui nad on “ära leeritatud” (sellele järgneb vist miski leeripidu vms), tunnistatakse nad täiskasvanuks.
Nu vot. Leidsimegi midagi, mis puberteediga otseses seoses, ja, vähe sellest, ka täiesti meie oma kultuuri sisse kuuluv, vähemalt ajaloolises plaanis.
Aga, millal see toimub? On sel ajal miskit seost sugukypsusega vmt? Ega vist eriti. Leerilapsed on, vähemalt minu teada, umbes 16...18 aastat vanad. Tydrukud hästi arenenud rindadega, poisid juba ammu (hm, ei taha öelda, millega tegelenud)...
See tähendab, sugukypsus ammu juba saabunud.
Yks asi on muidugi see “aktseleratsioon”, mis on siuke nähtus, et sugukypsus saabub yha nooremas eas. Sõna ise tähendab tegelt “kiirendust”. Mis sellise nähtuse põhjuseks on, ei tea keegi. Aga faktiliselt jah. Mida aeg (sajand) edasi, seda varem hakkavad tulema menstruatsioonid, pollutsioonid jne.
Võibolla tõesti ongi kogu see puberteedi-probleemistik tekkinudki aktseleratsioonist. Et varem saadi sugukypseks hiljem, aga et nyyd saabub see yha varem ja varem, siis seetõttu ollaksegi hädas. Sest sotsiaalsed institutsioonid, tavad, kombed jne ei jõua järele.
Või isegi kogu organism. Sest, oleme ausad, endagi on veidi kõhe kujutada ette 11-aastast synnitajat, imetajat ja lapse ema.
Aga, teistpidi. Ammuks see oli, kui yldine kooliharidus oli ysna tundmatu nähtus. Ammuks see yldine kirjaoskuski yldse nagu moodi läks. Eks see armas Luterus jt usureformaatorid hakkasid seda asja ajama, et nagu et kõik võiksid ikka Jumala sõna lugeda ja sellest aru saada. Sealt see yldise koolihariduse mõte jne.
Ja, muideks, mis eriti oluline, nii poistele kui ka tydrukutele. Esialgu muidugi eraldi, sest, hoidku Jumal, kui poisid-tydrukud peaksid yhes klassitoas koos olema. Aga nuh, aeg arenes, ja tulid ka yhiskoolid-koolitused.
Mis aga huvitav, muidugi see, et see koolitee hakkas yha pikenema. Neli talve kylakoolis ei olnud enam see. Vaja oli rohkem ja kauem seal käia. Lõpuks tulid veel gymnaasiumid, ja yldise keskhariduse standard jne. Nuh, aga loodus ju ei oota. Aktseleratsioon toimib. 12-aastaselt on tydrukutel esimene menstruatsioon täiesti tavaline. Poisid löövad nurga taga pihku... Aga koolis on vaja ikka veel käia.
Mis teha? Nuh, sellest kõigest siis tuligi see “puberteet”.
Aga katsu sa sellest kuskil soliidses kohas rääkida ja teemat arendada.
Ära tapetakse. Maha lyyakse.
Pedofiiliaga on ju ka veel see jama, et, kui nagu täpselt võtta, siis pedofiilia on ju aint laste armastamine või nendega seksimine.
Aga kui seksitakse puberteedi-ealisega? Mis tähendab, et, sugukypse isendiga? (Kellel kyll, jah, tõsi, selleks mingeid õigusi veel ei ole.) Nagu ei oleks ju pedofiilia. On jah, eraldi mõiste, “efebofiilia”, ehk siis, “efeebide armastamine”. Aga no vabandage, see ju puha nendesamade räpaste pedofiilide väljamõeldis, mida ei saa tõsiselt võtta.
Kui ikka vanamees on yle 20 aasta vana ja nikub kedagi 17-aastast, siis on ta ilmselt kurjategija ja vajab karistamist. Onju.
Kusjuures, ongi huvitav. Paljude maade seadused näevad ette karistusi juhul, kui seksuaalsuhetes osalejate vanusevahe on liiga suur. Ehk, teisiti öeldes, kui nikuvad 13- ja 14-aastane, ei järgne sellele midagi. Kui aga 17- ja 18-aastane, siis on asi tõsisem.Sest yks neist oli sel hetkel ju “täiskasvanu”, teine aga “alaealine”. Kui aga 17-aastane ja 25-aastane, noh, siis kohe käed raudu ja vanglasse. Pedofiil, selge pilt!
Ja yldse. Võib ju aru saada, et seaduse tegijatel peavad mingid mõõdupuud olema. Aga ikkagi on veider, et näiteks päeval enne 16-aastaseks saamist toimunud seksuaalsuhe võib olla yhele poolele kriminaalselt karistatav, kuid pärast keskööd (ehk juba 16-aastasega) enam mitte.
Muideks Romeo ja Julia (vähemalt Shakespeare versioonis) olid vastavalt 14- ja 12-aastased. Ja tegid keppi. (“Kes oleks loost veel kuulnud kurvemast kui lugu Romeost ja Juliast.” --- need on selle tragöödia lõpusõnad, Georg Mere tõlkes, ilmselt. Võiks veel lisaks meenutada, et enne kui nad voodisse läksid, pandi neid ka kristliku kombe kohaselt paari. Nii et moraali suhtes oli seal kõik korras.)
Aga, tulles tagasi puberteedi juurde.
Valuline, häbelik, tundlik, ebamäärane teema, millega ykski teadusharu ei taha tegeleda. Pole olemas “pubertoloogia” või “adolestsentsioloogia” õppetooli või uurimisgruppi vist yhegi ylikooli ega uurimisinstituudi juures. Või kui kuskil selle teemaga tegeldakse, siis yksnes yhest vaatenurgast lähtudes (meditsiin, psyhholoogia, sotsioloogia, kriminalistika vms).
Me parem ei räägi sellest, et seksuaalsed vajadused jäävad sel perioodil rahuldamata.
Ega me mingid loomad ole ju. Inimene peabki ju kannatama. Ja seks on yldse yks päh-päh asi.
Eriti muidugi siis, kui see asi on esimest korda tähtsaks muutunud. See tuleb maha suruda, sporti teha, õppida, ja yldse korralik olla.
Mis loomadesse puutub, siis, selle koha pealt on asi ysna värvikas. Lugesin kunagi eesti keelde tõlgitud raamatut, “Sugupoolte heitlus loomariigis”, ja seal leidus selliseid näiteid, et kui need inimyhiskonda transponeerida, siis, no vabandage, inimesed on leiutanud ainult väikese osa kõikvõimalikest “perverssustest”. Kõik see, millega inimesed tegelevad, on loomariigis juba ammu, miljoneid aastaid, olnud kasutusel, ning lisaks sellele, veel väga palju, kordan, väga palju muudki.
Miskid putukad, vist liblikad, kui ma õieti mäletan. Enne veel, kui nad jõuavad nukust kooruda, käiakse isaste valmikute poolt nad läbi ja surutakse suguti läbi nukukesta, veel ilmale tulemata emase liblika suguelunditesse, et teda viljastada.
Ei taha midagi kommenteerida, aga, noh, pedofiilia oleks selle kohta kyll väga leebe termin.
Või siis nood isased nugised, kes sygisel jooksevad läbi kõik ymbruskonna oravapesad, et noortele oravapoegadele ... heh, kuidas seda yteldagi... “taha keerata”. Nuh, pedofiilia pluss zoofiilia või sodoomia. Igatahes.
Hakkasin, muideks, mõtlema, et kas siis looduses midagi puberteedi-taolist siis tõesti ei leidugi.
Eks see noorlooma-iga, vasika-vaimustus, varsa-aru jm ole ikka ju olemas.
Noh, ja ikka on perioode ja kooslusi, kus mõned või isegi suur hulk isaseid või emaseid ei saa sugu teha, ehkki oleksid selleks võimelised. Ei võimalda seda koloonia-sisene polygaamia, hierarhia vmt.
Ysna sage ja tavaline nähtus. Ei midagi haruldast. Kuidas nad seda lahendavad, on sygavalt nende liigi-sisene probleem. Või polegi probleem.
Yks asi, muidugi on see, et loomariigis on siuke asi nagu jooksuaeg või indlemise-periood. Muul ajal paljud liigid yldse ei seksi. Aga jah, jooksuajal esineb probleeme kyll. Isased võitlevad omavahel, emased kräunuvad jne. Koduloomi kastreeritakse, et nad rahulikumad oleksid.
Inimestel nagu siuxt eraldi jooksuaega ei ole. Viljastumise ja viljastamise võime säilub aastaringselt. Nojah, probleemid samuti.
Teine huvitav asi on see, et vähemalt imetajatel kujuneb sigimisvõime välja ammu enne sekundaarsete sugutunnuste väljaarenemist. Primaarsed sugutunnused esimesena, nagu nimetuski ytleb.
Samuti ka inimestel. See vahe on isegi miski 10 aastat: esimene seemnepurse, mille sperma on täiesti viljastamisvõimeline, tuleb näiteks 11-aastaselt; aga habet hakatakse ajama alles võibolla 21-aastaselt. Enam-vähem samasugune on ka tydrukute areng. Rasestuda on võimalik isegi juba enne esimest menstruatsiooni. Menstruatsioon annab ju tunnistust sellest, et rasestumist ei ole toimunud ning munarakk hukkus. Asjaolu, et rinnad, nahaalune rasvkude, häbemekarvad jmt pole veel täielikult välja arenenud, ei takista synnitamist.
Aga jah, sama ju imetajatel loomadel teistelgi. Kui keegi on loomapidamisega tegelenud, siis oskab ka öelda, millal on õige aeg noorlooma tiinestada. Ja kuulutus knopkaga poe ukse kylge panna: “Müüa tiine mullikas”.
“Noorloom” on kahtlemata loomakasvatuse termin ja konkreetne mõiste ka terioloogias. Enam-vähem seesama periood, mida inimeste puhul puberteediks nimetatakse. Primaarsete sugutunnuste tekkimisest kuni sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemiseni.
Aint et inimeste kultuuris on sigimine ja seksimine sel ajal raskendatud. Ja sealt ka probleemid.
Noorsooprobleemid. Noorsoopolitsei. Noorte nõustamiskeskused.
Ja lahendatakse kah. Või ei lahendata.