Kartulisalat on toit, mille põhikomponentideks on keedetud (harvem muul viisil kuumtöödeldud) tükeldatud kartul ning salatikaste. Kartulisalatile võib olla lisatud teisi aedvilju (porgand, sibul, kurk, õun, hernes, seller), liha- või kalatooteid ja keedetud muna.

Kartulisalat

Kartulisalat on enamasti külm roog, soe kartulisalat on vähem levinud.

Kastmeks võib kartulisalatil olla õlikaste, majonees või hapukoorekaste. Kesk-Euroopas süüakse õli-äädikakastmega kartulisalatit, millesse kuulub kindlasti sibul; Põhjamaades on tavalisem majoneesist ja rõõsast koorest segatud kaste ning salat on mahedama maitsega.

Eestis muuda

Eestis on kartulisalat olnud peolaudadel armastatud ja tavaline roog. Tüüpilise eesti kartulisalati eelkäijaks võib olla Moskvas töötanud prantsuse koka Olivier' nime kandev Olivier' salat. Eesti kartulisalati kastmeks on tavaliselt võrdsetes kogustes segatud majonees ja hapukoor. Kartulid keedetakse tavaliselt koorega, jahutatakse ja kooritakse, tükeldatakse umbes 0,5–1 cm küljepikkusega kuubikuteks. Teised tavalisemad koostisained on keedumuna, hapendatud, marineeritud või värske kurk, sibul, konserveeritud hernes ning tükeldatud keeduvorst.