Karl Sverkersson
Karl Sverkersson (1130 – 12. aprill 1167 Visingsöl) oli aastast 1158 Götamaa kuningas ja 1161–1167 Rootsi kuningas.
| Karl Sverkersson | |
|---|---|
 | |
| Surmaaeg | 12. aprill 1167 |
Karl oli Sverker vanema ja Ulvhild Håkansdotteri poeg. Ta abiellus 1163 Kristinaga, kes oli Skåne maakonna suuraadliku Stig Hvitaledi ja Valdemar I õe Margareta tütar. Neil sündis kolm last: Sverker Karlsson noorem ja Kristina (nunn).
Karl Sverkersson oli Sverker vanema poeg. Isa mõrvati 1155 või 1156. Pärast isa surma sai Karlist Götamaa kuningas. Pärast Örebro lahingut (1161), mille Karl võitis, tappis ta troonile pürginud Sveamaad valitsenud Taani printsi Magnus Henrikssoni. Sellega laienes Karli võim Sveamaa üle ning ta hakkas ennast nimetama Sveamaa ja Götamaa kuningaks.
Paavsti säilinud kirjade järgi sai Rootsi Karli, jarl Ulfi ja piiskoppide soovil 1164 esimese peapiiskopi. Selleks sai Alvastra munk Stefan. Alvastra kloostri olid asutanud Karli vanemad. Ise soosis ta Vreta kloostrit ja Nydala kloostrit lahkete annetustega.
Vene kroonikute kohaselt korraldas Karl 1164 ebaõnnestunud sõjakäigu Venemaale.
Kevadel 1167 tappis Karli Visingsöl Erik Püha poeg Knut Eriksson, kes seejärel tõusis ise Rootsi troonile. Karl maeti Alvastra kloostrisse.
Karl Sverkerssoni pitsat, millel on kujutatud kuningat troonil istuvana, on vanim teadaolev ja säilinud kuninglik pitsat (rootsi keeles: sigill). Karli valitsemise ajast pärineb ka Rootsi vanim säilinud tõend. Selle väljastas peapiiskop Stefan.
| Eelnev Magnus Henriksson |
Rootsi kuningas 1161–1167 |
Järgnev Knut Eriksson |