Karl Madsen
Karl Madsen, õieti Carl Johan Wilhelm Madsen (22. märts 1855 Kopenhaagen – 16. aprill 1938 Kopenhaagen) oli taani kunstnik ja kunstiajaloolane. Pärast Skageni maalijate rühmitusest lahkumist töötas ta Taani Kuningliku Kunstiakadeemia muuseumi direktorina (1911–1915).[1]
Elukäik muuda
Karl Madsen sündis Kopenhaagenis kunstnike peres. Pärast riikliku gümnaasiumi Sorø Akadeemia lõpetamist astus ta 1871. aastal Christian Vilhelm Nielseni kunstikooli. Aastatel 1872–1876 õppis Madsen Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ja 1876–1879 Pariisis.
Karl Madseni kujunemisele maalikunstnikuna avaldasid tugevat mõju muutused 1870. aastate Taani kirjandus- ja kunstielus. Seni valitsenud romantismi asemele astusid naturalism ja realism, mille eesotsas olid Taanis kirjandusteadlane Georg Brandes, kelle loenguid ta Kopenhaageni Ülikoolis kuulas, ning maalikunstnikust luuletaja Holger Drachmann, kes avaldas oma radikaalseid vaateid taani kunsti kohta ning pettumust kunstiakadeemias õpetatava üle. 1871. aasta suvel läks Holger Drachmann Skagenisse, linnakesse Jüüti poolsaare põhjaservas, et maalida sealset ümbrust ja kohalikke kalureid. Peaaegu samal ajal läks sinna suvitama ja maalima ka Karl Madsen.
Esimesel õpinguaastal kunstiakadeemias õppis ta koos Michael Ancheriga, kes Madsenit 1874. aasta juulis, mil too Skagenis viibis, veenis ühinema Skageni maalijate rühmitusega. Nimelt andis Madsen seal parajasti maalitunde Anna Brøndomile (hiljem Anna Ancher). Madseni aastatel 1873–1874 ja 1879–1880 valminud maalid annavad tunnistust sellest, et ta oli Skageni maalijate seas üks silmapaistvamaid. Tema portreemaalides oli Michael ja Anna Ancheri ning Christian Krohgi loodud portreedega võrreldes rohkem elutruudust, kuid neis puudus virtuoossus ja rikkalik värvigamma, mis olid iseloomulikud Peder Severin Krøyeri, Viggo Johanseni ning Rootsi ja Norra kunstnike teostele. Karl Madseni kõige kuulsamateks teosteks peetakse tema viimasel Pariisi-aastal valminud töid. Tollal avaldasid talle mõju Barbizoni koolkonna kunstnike ja Édouard Manet' teosed. Kuid Madseni piltidel – erinevalt impressionistide erksavärvilistest, naturalismi mõjusugemetega maalidest – on tumedad ja tuhmid värvid.
Lõhe kunstiakadeemias õpitu ja uue kunstivoolu vahel, samuti kunstnikueluga kaasnevad majandusraskused mõjutasid Madseni otsust, kui ta kaalus tulevikuplaane ning eelistas kutselise kunstniku rollile kutselise kirjamehe oma. Holger Drachmanni soovitusel sai temast 1881. aastal väljaande Dagavisen kunstiarvustaja. Kirjutades sageli artikleid päevalehte Politiken ja teistesse ajalehtedesse, sai Madsenist Taani üks mõjukamaid kunstikriitikuid. Samas sai temast rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert Madalmaade kunsti alal; ka kirjutas ta esimese tutvustava raamatu jaapani kunstist (1885). Karl Madseni algatusel hinnati ümber 19. sajandi I poole taani kunst, väärtustades seda senisest enam. Sellele aitas omakorda kaasa tema 1895. aastal kirjutatud monograafia noorena surnud kunstnikust Johan Lundbyegist.
1928. aastal sai Karl Madsenist Skageni muuseumi direktor.[2]
Viited muuda
- ↑ "Karl Madsen", Kunstindeks Danmark & Weilback kunstnerleksikon, Retrieved 12 August 2010.
- ↑ "Karl Madsen", Den store Danske, Retrieved 14 August 2010.