Kangasõlg (murdekeeles ka tempel) oli puust või metallist varb, millega tõmmati kootud kangaosa laiuti pingule. Puust kangasõlg koosnes kahest osast, millel olid peenehambulised otsad laiemaks või kitsamaks seadmiseks. Vastavalt seadele oli sõlg pikem või lühem, nagu kanga laius parajasti nõudis[1].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 50

Välislingid muuda