Kanepi vald

vald Eestis Põlvamaal
 See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest Kanepi vald (1991) ja Kanepi vald (1939)

Kanepi vald on vald Eestis Põlva maakonna lääneosas. Kanepi vald moodustati haldusreformi tulemusel 2017. aastal Valgjärve valla, Kõlleste valla ja Kanepi valla vabatahtlikul ühinemisel.

Kanepi vald


Pindala: 525 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 4453 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,5 in/km²
EHAKi kood: 0284[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kanepi
Kaart
Droonivideo kanepipõllule loodud kanepiteemalisest labürindist Kanepi vallas 2022. aasta augustis

Valla pindala on ligikaudu 525 ruutkilomeetrit ja elanike arv 4780 inimest. Vald piirneb põhjas Kambja valla, lõunas Võru valla, edelas Antsla valla, läänes Otepää valla ja idas Põlva vallaga.

Valda läbib riiklik Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.

Valla keskus asub Kanepis, mis on rahvaarvult valla suurim asula ja ainus alevik.

Kanepi vallavanem on Mikk Järv.

Sümboolika muuda

2018. aasta jaanuaris valiti rahvahääletusel vallale vapp, lipp ja logo. Võitjaks osutus kavand, mis kujutas hõbedast kanepilehte rohelisel taustal. Tollane Kanepi vallavanem Andrus Seeme kinnitas, et rohkem kui 15 000 hääletanust 12 000 pooldas võitnud kavandit.[4] Hääletuses osalenud inimeste arv oli mitu korda suurem valla enda elanike arvust, mis Eesti Statistikaameti andmetel oli 4886.[5] Seega oli valimiste osalusprotsent 307% ja võitnud kavandi toetus 246%.

Rahvastik muuda

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kanepi vallas 4481 inimest, sealhulgas 2229 (49,7%) meest ja 2252 (50,3%) naist. Kuni 17-aastased moodustasid 17,9%, 18–64-aastased 56,5% ning 65-aastased ja vanemad 25,6% elanikest.

Valla elanikest 96,5% olid eestlased, 1,6% venelased, 0,9% ukrainlased ja üks protsent oli muid rahvusi. Valla elanikest moodustas 96,8% eesti, 1,7% vene, 0,6% ukraina ja 0,9% muu emakeelega inimesed.

Asustus muuda

Vallas on üks alevik ja 48 küla. Peale valla keskuse toimivad teenuskeskused (rasvases kirjas) ka kõigis endistes vallakeskustes.

Viited muuda

Välislingid muuda