Kallaspapp oli kogenud kalur, kes kõrgelt kaldalt kalaparvi jälgis ja kalastamist juhtis.[1]

Kallaspapid tegutsesid Virumaa pankranniku piirkonnas kevadise noodapüügi juhtidena. Nende ülesanne oli jälgida paekalda servalt loodusmärkide järgi räimeparvede liikumist meres, anda kalda all viibivale nootkonnale märku püügi alustamiseks nooda vettelaskmisega ning sobivas kohas ka nooda tõmbamiseks. Ta suunas püüdjate tegevust žestidega hoides käes mütsi, valget lippu vms. Õhtupimeduses tähistas tulega randumispaiga. Püügijuht sai suurema püügiosa kui teised nootkonna liikmed. Mõnikord oli suurt kogemust nõudev kallaspapi töö päritav. Kallaspapiga noodapüük hääbus 20. sajandi alguseks.[2]

Läänerannikul oli sama ülesanne räimetundjatel ehk -vaatajatel, kes kõndisid kaldal või sõudsid merel, et merevee värvuse, lindude lennu vms järgi kalaparvi leida.[3]

Viited muuda

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 26.07.2020
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 47
  3. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 61

Välislingid muuda