Kaljo Põllu

eesti kunstnik

Kaljo Põllu (28. november 1934 Kopa küla, Kõrgessaare vald (Reigi kihelkond)23. märts 2010[1]) oli eesti kunstnik. Ta kuulus Eesti Kunstnike Liitu aastast 1966.

Kaljo Põllu
Sündinud 28. november 1934
Kopa, Kõrgessaare vald
Surnud 23. märts 2010 (75-aastaselt)
Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut
Tegevusala graafik

Elukäik muuda

Kaljo Põllu sündis Hiiumaal Kõrgessaare vallas. 1942–1949 õppis Puski koolis Hiiumaal, 1949–1953 Haapsalu Pedagoogilises Koolis. Pärast sõjaväeteenistust 1953–1955 asus tööle õpetajana Tallinna 8. Koolis. 1956. aastal alustas klaasikunsti õpinguid Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.

Põllu tuli eesti kunsti ja kunstiellu 1962. aastal, mil ta asus äsjadiplomeeritud klaasikunstnikuna tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhataja ametisse. Algul oli ta Tartu pallaslikus kunstielus kui nn Tallinna saadik, kes tõi ülikoolilinna avangardismihõngu ning viljeles op-, pop- jm moodsat kunsti.

Põllu energilisel suunamisel kujunes kunstikabinetist oluline alternatiivne kultuurikeskus, kus kunstitegemise kõrval tõlgiti ja paljundati kunstiteoreetilisi tekste, diskuteeriti, korraldati väljasõite ja näitusi. 1967. aastal loodi tema algatusel kunstirühmitus Visarid. Kui üheks ülikooli interdistsiplinaarseks mõttekeskuseks kujunenud kunstikabinet 1973. aastal peahoone lähedusest Tiigi tänavale viidi ja oma tähtsuse vaimse liidrina kaotas, lahkus Põllu Tallinna, kus muutus ka tema kunstnikukäekiri.

1975. aastast oli ta Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (dotsent – 1978; professor – 1988).[2] Juba ülikoolilinnas olid tekkinud sidemed fennougristidega ja Põllu oli käinud õppereisidel sugulasrahvaste juures. Põllu korraldas etnograafilisi uurimisreise soome-ugri ja samojeedi rahvaste juurde ning on üldistanud neid teoses "Kümme soome-ugri uurimisreisi".[2]

1996. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse YDI.

Looming muuda

Kaljo Põllu oli pidevas muutumises loovkunstnik ning eesti kunstielu võimas uuendaja ja teoreetik. Kutsumuselt õppejõud ja hariduselt klaasikunstnik, oli Põllu ka üks tähelepanuväärsemaid eesti graafikuid 1960.–1980. aastatel. Pealkirja "Eesti maastik" all teostas Kaljo Põllu alates 1973. aastast vähemalt 30 erinevat sügavtrükki. Samaaegsete suurte graafikasarjade ("Kodalased", "Kalivägi" jt) kõrval olid maastikugravüürid neile eeltööks ja kujutamisobjektiga kontaktihoidmiseks. Eesti maastiku kujund kasvas Kaljo Põllu graafikas suurejooneliseks, samas lihtsaks arhetüübiks. Metsotintomaastikud moodustavad tema loomingus unikaalse graafikasarja.[3]

Idüll, mütoloogiline tegevusväli ja vaimne maastik – need on iseloomustused, mida võib kasutada Kaljo Põllu lehtede puhul − viitavad prantsuse, leedu ja soome 19. ja 20. sajandi vahetuse sümbolismile. Põllu jäi aga siiski tugevalt seotuks kodumaise realiteediga, nii on tema kujutatud Jägala juga (1979), Põhja-Eesti pankrannik (1981), järved (1987), kivilabürint ("Saatus", 1987), Lõuna-Eesti kuppelmaastik jm täiesti äratuntavad. Antiikjumalate, nümfide ja saatürite asemel valitseb maastikku hiidnaine – Taevalik Maailma Esiema –, kelle kehavormid korduvad rünkpilvedes ja küngastes. Maastikul tegutsevad selle juurde kuuluvad põhjamaised loomad ja linnud – metssiga, rähnipere jne. Üks läbiv sümbolistlik element Kaljo Põllu graafikas on päike, pimeduse vastand.[3]

Graafikas on kõige enam tuntud Põllu sarjad "Kodalased" (25 lehte, 1973–1975), "Kalivägi" (65 lehte, 1978–1984), "Taevas ja maa" (40 lehte, 1987–1991) jt. Neis arendas kunstnik välja soome-ugri mütoloogiale toetuva isikliku kunstikontseptsiooni, jõudes välja eksistentsiaalsete küsimusteni: Kust me tulime? Kes me oleme? Kuhu me läheme? Graafiliste kompositsioonide loomisel kasutas ta sageli üksikelemente "Eesti maastiku" sarjast (hiidpuu, paeklint jne).[3]

Kaljo Põllu on loonud modernistlikke kolmemõõtmelisi objekte, sotsiaalse sisuga graafikat, maale, eksliibriseid, illustreerinud ka Lennart Meri raamatuid, avaldanud uurimusi kaljukunstist jne. Ta oli Eesti Kunstiakadeemia ja Jyväskylä Ülikooli audoktor ning 2007. aastal Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat.

Kaljo Põllu teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahvusraamatukogus, Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Hiiumaa Muuseumis, erakogudes Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Austraalias, USA-s, Kanadas jm.

Teosed muuda

  • 1959–1962 – esimesed iseseisvalt loodud graafilised ja maalialased tööd kunstiinstituudis õppimise päevil
  • 1962–1975 – graafikatehnikates tööd Eesti, Koola poolsaare ja Taga-Kaukaasia matkamuljete alusel
  • 1963–1972 – abstrakne, popilik ja opilik graafika- ja maalilooming
  • 1967–1972 – kunstirühmitise "Visarid" asutamine ja tegevuse juhtimine
  • 1973–1975 – metsotintosari "Kodalased" (25 tööd)
  • 1978–1984 – metsotintosarja "Kalivägi" loomine (65 tööd)
  • 1987–1991 – metsotintosarja "Taevas ja maa" loomine (40 tööd)
  • 1991–1995 – metsotintosarja "Kirgastumine" loomine (47 tööd)
  • 1994–2008 – loonud üle saja maaliteose kujundliku võimatuse võimalikkuse ja näilise kolmemõõtmelisuse teemadel
  • 1998–2003 – kunstirühmitise YDI asutamine ja tegevuse juhtimine

Isikunäitused muuda

1959. aastal esmaesinemine (akvarellid) avalikul näitusel (vabariiklik noorte kunst­nike tööde näitus Tallinna Kunstihoones). Ühisnäitustel esinemisi on olnud sadu, nii Eestis kui ka välismaal. Viimaste esinemiste seas olid 2007 Eesti graafikute suurnäitus ülemaailmse graafikasündmuse IMPACT ajal soolalaos (3 tööd), valik Eesti graafikat Eesti Suursaatkonnas Moskvas (3 tööd) ning 2008 Eesti graafikanäitus Riias (3 tööd).

Eestis muuda

  • 1963 – Kaljo Põllu graafilised tööd Tartu Riikliku Ülikooli kohvikus
  • 1971 – graafikanäitus Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis
  • 1973 – graafikanäitus Tallinna Kunstisalongis
  • 1974 – graafikanäitus Kärdla kultuurimajas Hiiumaal
  • 1975 – K. Põllu loodud eksliibrised Viljandi linnaraamatukogus
  • 1976 – "Kodalaste" sari Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis
  • 1977 – K. Põllu eksliibriseloomingut Tartu linna kultuurimajas
  • 1979 – graafikanäitus Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis Tallinnas
  • 1981 – K. Põllu pisigraafika näitus A. H. Tammsaare majamuuseumis
  • 1983 – metsotintosari "Kalivägi" (ja Mare Mikofi skulptuurid) Tallinna Kunstisa­longis
  • 1984 – metsotintosarjad "Kodalased" ja "Kalivägi" Tartu Kunstnike Majas
  • 1991 – metsotintosari "Taevas ja maa" Vaal galeriis Tallinnas
  • 1991 – metsotintosarja "Kirgastumine" esimesed 15 tööd "G"-galeriis Tallinnas
  • 1994 – K. Põllu aastatel 1963–1972 valminud uuendusliku loomingu näitus Tallinna Kunstihoone galeriis
  • 1994 – K. Põllu 1960. aastatel ja 1970. aastate alguses loodud looming Tartu Kunstimuuseumis
  • 1996 – K. Põllu maalinäitus "Kolmandasse aastatuhandesse" Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis
  • 1996 – graafikaloomingu ülevaatenäitus Tallinna Kunstihoones
  • 1996 – kosmogooniline teema K. Põllu graafikas Kristjan Raua majamuuseumis
  • 1997 – K.Põllu graafika Jõhvi kultuurimajas
  • 1997 – assamblaažide looming Kastellaanimaja galeriis
  • 1998 – maalinäitus "Kolmas silm" Pärnu mudaravilas
  • 1998 – maalinäitus"Võimatuse võimalikkus" Tartu Lastekunstikooli galeriis
  • 1999 – maalinäitus galeriis Sammas Tallinnas
  • 2000 – eksliibrised ja kujundatud raamatud Tallinna Linnagaleriis
  • 2001 – maalinäitus "Igavene tagasitulek" Kastellaanimaja galeriis
  • 2002 – maalinäitus Tartu Lastekunstikooli galeriis
  • 2004 – maalinäitus Adamson-Ericu muuseumis
  • 2004 – metsotintosari "Kirgastumine" Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis
  • 2005 – maalinäitus Kristjan Raua majamuuseumis
  • 2005 – maalinäitus "Võimatuse võimalikkus" Tallinna Kunstihoone galeriis
  • 2006 – maalinäitus Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis
  • 2007 – metsotintosari "Eesti maastikud" Sõru muuseumis Hiiumaal
  • 2008 – maalinäitus Eesti Kunstiakadeemia galeriis
  • 2008 – maalinäitus "Abstraktsuse mõtestamine" Tartu Lastekunstikooli galeriis
  • 2010 – K. Põllu eksliibrised Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis
  • 2010 – Kaljo Põllu isikunäitus "Abstraktsuse mõtestamine" Tallinna Kunstihoones

Välismaal muuda

  • 1972 – K. Põllu loodud eksliibriste näitus Frederikshavnis (Taani)
  • 1972 – K. Põllu graafika (Koos Allex Kütiga) NSVL Kunstnike Liidu kesknäitu­sesaalis Gorki tn. 25 (Moskva)
  • 1984 – näitus Helsingi Ülikooli raamatukogus (Soome); Stavangeris (Norra)
  • 1985 – Jyväskylä (Soome)
  • 1986 – Södertäle Kunstihall (Rootsi)
  • 1987 – Kymenlaakso (Soome); Göteborgi Kunstimuuseum, Västerbotten, Örebro (Rootsi)
  • 1989 – Alta (Norra)
  • 1990 – Stockholmis asuv Suomi Gallery, Folkens Museum Stockholmis (Rootsi); Reykjaviki Põhjala Maja (Island); VII rahvusvahelise fennougristide kongressi ajal Debrecenis (Ungari)
  • 1991 – Oulu linnaraamatukogus, Jyväskylä Ülikooli kunstigaleriis "Pinacotheca"; Szombathelys (Ungari)
  • 1992 – Qaqortoq (Gröönimaa/Taani); Seattle ja Hancock-Michican (USA); Parii­si Ülikooli Sorbone’i keskus (Prantsusmaa)
  • 1993 – Palm Beach Community College Florida (USA)
  • 1994 – Grazi Minoriitide Klooster (Austria), Kammel Doki arhitektuurikeskus Kopenhaagenis (Taani)
  • 1995 – Soome Vabariigi Suursaatkond Pariisis (Prantsusmaa), Museum für Völkerkunde Viinis (Austria), VIII Rahvusvahelise Fennougristide kongressi ajal Jyväskyläs (Soome), Barcelona Ülikoolis (Hispaania)
  • 1996 – Sevilla ning Salamanca Ülikoolis (Hispaania)
  • 2001 – Budapest (Ungari)
  • 2002 – Dublini Rahvusteatri ruumes (Iirimaa)

Kataloogid muuda

Eestis muuda

  • Tiina Nurk. Kaljo Põllu Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis. Tartu 1972. 42 lk.
  • Mai Levin. Kaljo Põllu graafika. Tallinn 1979. 16 lk.
  • Kaljo Põllu "Kodalased". 13 reproduktsiooni. Eessõna: Ene Asu-Õunas ja Ago Künnap. Kunst. Tallinn 1978. 58 lk
  • Kaljo Põllu "Kalivägi" 1978–1984. 25 reproduktsiooni. Eessõna: Ene Asu-Õunas. Kunst. Tallinn 1988. 66 lk.
  • Kaljo Põllu "Taevas ja maa". 25 reproduktsiooni. Eessõna:Ene Asu-Õunas. Olion. Tallinn 1994. 66 lk.
  • Kaljo Põllu metsotintosari "Kirgastumine" 1991–1995. Eessõna: Ene Asu-Õunas. Ilmamaa. Tartu 2006. 66 lk.

Eesti ajakirjanduses on ilmunud umbes kolmveerandsada K. Põllu loomingut käsitlevat kirjutist.

Välismaal muuda

  • Rödel, Klaus. Kaljo Pöllu. Exlibrisportret 10. Frederikshavn 1972. 24 lk (Taani)
  • Aleks Kjutt, Kalo Põllu. Katalog võstavki (Koostanud B. Bernštein). Moskva 1972. 26 s.
  • Näitusekataloog – Barn av vind og vatn. Grafikk: Kaljo Põllu, Tekst: Jaan Kaplinski (Koostanud Turid Farbregd). Stavanger 1984. 44 lk (Norra)
  • Näitusekataloog – Olt, Harry & Rapp, Birgitta. Barn av vind och vatten. Södertälje 1986. 31 lk. (Rootsi)
  • Näitusekataloog – Kaljo Põllu. Eesti. Grafiikkaa 1973–1988. Oulun Kaupunginkirjasto 28.2–17.03.1991. 8 s.
  • Näitusekataloog – Kaljo Pöllu. Anorrip immallu meerai. Qaqortoq 1992. 22 lk (Gröönimaa/Taani)
  • Näitusekataloog – Lena Eriksson. Kaljo Põllu. "Barn av vind och vatten". Stockholms länsmuseum Länskonstmuseet 1994. 27 lk (Rootsi)

Välismaa ajakirjanduses on ilmunud umbes 30 K. Põllu loomingut käsitlevat kirjutist.

Raamatud muuda

  • Põllu, Kaljo (1990). Tallinna Kunstiülikooli kümme soome-ugri uurimisreisi. Tallinn: Olion. Lk 176 lk.
  • Põllu, Kaljo (1999). Eesti Kunstiakadeemia kakskümmend soome-ugri uurimisreisi. Tallinn: Olion. Lk 223 lk.
  • Põllu, Kaljo (2004). Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Tartu: Ilmamaa. Lk 367 lk.
  • Põllu, Kaljo (2012). Igavene tagasitulek. Kaljukunstist kogu maailmas. Tartu: Ilmamaa. Lk 411 lk.

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. Suri kunstnik Kaljo Põllu. ERR Uudised, 23.03.2010.
  2. 2,0 2,1 Riin Kübarsepp, Visuaalse rahvaluule kollektsionäär Kaljo Põllu – Mäetagused, 2005
  3. 3,0 3,1 3,2 Anne Untera, Kaljo Põllu. Eesti maastik – näitus Eesti Kunstimuuseumis, 2013
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 916
  5. "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.