Vikipeedia

Kalev-klassi allveelaevad

Kalev-klassi allveelaev olid Inglismaal spetsiaalselt Eesti merejõududele ehitatud mitmeotstarbeliste avamere allveelaevade klass.

Kalev-klassi allveelaevad Pärnus.
Kalev-klassi allveelaevad Pärnus.
Teenistuskäik
Eesti
Tellitud 12. detsember 1934
Ehitaja Vickers and Armstrongs Ltd, Suurbritannia
Kiil pandud 19. juuni 1935
Teenistuses alates 1937
Teenistuse lõpp 1940
Saatus võetud Nõukogude mereväe teenistusse
Teenistuskäik
Nõukogude Liit
Teenistuses alates 19.08.1940
Teenistuse lõpp 1992
Saatus 1 kadunud, 1 muuseumilaev
Teenistuskäik
Eesti
Kasutusele võetud 04.1992 Lembit Eesti Meremuuseumis; Eesti mereväe lipp heisatud 16.08.1994.
Teenistuse lõpp 16.05.2011 Lembitu lipp langetatud.
Saatus Lembit muuseumilaevana.
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp Kalev-klass
Veeväljasurve 665,5 t pinnal; 853,4 t vee all
Pikkus 59,5 m
Laius 7,5 m
Süvis 3,6 m
Sukeldumissügavus 90 m; testitud kuni 120 m
Kere teras
Tekiehitus teras
Sõsarlaevad 2
Kütusemahutid 20-40 t
Mootorid

2 diiselmootorit Vickers-Armstrong Ltd 600 hj +

2 elektrimootorit Metropolitan-Vickers 395 hj (205/220 V, 1600 A)
Käiturid 2 sõukruvi
Kiirus 13,5 sõlme pinnal,
8,5 sõlme sukeldunult
Sõidukaugus

pinnal 2600 miili (9 sõlmega);

sukeldunult 100 miili (2,5 sõlmega)
Autonoomsus 4 nädalat
Meeskond 32 sh 4 ohvitseri
Relvastus 4 torpeedoaparaati (8 torpeedot),
40 mm õhutõrjekahur,
7,71 mm kergekuulipilduja,
20 meremiini
Allveelaevad keskel koos teiste merejõudude laevadega 1940
Lembit muuseumis Lennusadama angaaris 2012

On levinud ka arvamus, et Eesti allveelaevad ehitati täiesti Inglise malli järgi. Kuigi kasutati palju samasuguseid detaile ja sõlmi, nagu olid Inglise laevadel, olid Eesti allveelaevad siiski unikaalsed, ehitatud individuaalprojekti järgi. Tänapäevases allveelaevade kohta käivas kirjanduses nimetatakse neid "Kalev class".

Hankimine muuda

Ettepaneku hankida Eestile allveelaevad tegi juba 28. novembril 1918 Rudolf Schiller[1]. Hiljem saadi ilmselt inspiratsiooni ka lätlaste ja soomlaste allveelaevadest ning ehk ka veel 1. maailmasõjast Tallinna laevatehasesse maha jäänud kahest vene allveelaeva kerest.

Allveelaevade hankeleping kirjutati alla Kaitseministeeriumi poolt 12. detsembril 1934, Vabariigi Valitsus kinnitas selle 18. detsembril 1934. Esimene allveelaev pidi olema üle antud hiljemalt 18. märtsil ja teine 18. mail 1937.

Nimede valik muuda

Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner märkis 21. detsembril 1934 sellele otsusele:

"Sõstabül. Tarvis mõelda ka selle üle, kuidas paatisid ristida ja mis nimed anda. Kas Merejõududel on nimed valmis? Nüüd on nimede eestistamise aeg ja ärgu siis võtku nimesid mis tulevad meie pseudo mütoloogiast või pseudo Olimpist. Enne tarvis läbi lugeda Eesti Entsüklopeediast artikkel Eesti Mütoloogia"[2].

25. märtsil 1936 kirjutas Johan Laidoner: "Allveelaevade nimedeks saavad: "Kalev" ja "Lembit"; – üks nende nimedest on meie müthologiast ja teine meie vanemast ajaloost – mõlemad väga tuntud rahva keskel ja pealegi on "Lembit" meie esimese sõjalaeva nimi. Ka "Kalev" on meie sõjalaevastikus tuntud, aga praegune Kalevi nimeline laevakene ei vääri seda kõlavat nime.

Härra Riigivanemale on asi ettekantud ja tema on nimedega "Kalev" ja "Lembitu" nõus." [3]

Ehitamine muuda

Laevade ehitamiseks kutsuti ellu Allveelaevastiku Sihtkapital. Samuti saadi raha vananevate ja kulukate hävitajate Lennuk ja Vambola müügist 1933. a.

Allveelaevade ehitamiseks sõlmitud leping nägi ette tellija-poolse järelevalvekomisjoni loomise ja selle saatmise laevade ehitusele. Esimene konkreetne ettevõtmine Eesti poolelt oligi järelevalvekomisjoni läkitamine Inglismaale. See jõudis kohale 17. jaanuaril 1935. Kogu komisjonile korraldati lühiajaline erialakursus.

Oluliseks tähiseks allveelaevade ehitamisel oli kiiluplaatide paigaldamine 19. juunil 1935. Seda tehti samal päeval mõlemale laevale, nr 705 ja nr 706-le. Laevade nimepanek oli rohkem kui aasta hiljem.

1. novembriks 1935 oli laevakeredest valmis 47% (nr 705) ja 45% (nr 706). Diiselmootoritest oli valmis vastavalt 37% ja 17%. Kerede jaoks vajalik teras oli kohal ja suuremalt jaolt komisjoni poolt katsetatud–kontrollitud. Elektrimootoreid ei olnud kummalgi laeval, kuid kogu tarvilik materjal oli kohal ja pooltooted ootamas allhanke-tehastest. Osaliselt olid valmis abimehhanismid, vastavalt 10% ja 7%. Akupatareide kallal olid tööd veel alustamata.

Nr 705 sai nimeks Kalev ja nr 706 Lembit. Allveelaevad Lembit ja Kalev lasti vette 7. juulil 1936 Vickers-Armstrong Ltd Laevatehases Barrow-in-Furnessis.

Kirjeldus muuda

Meeskond muuda

19. detsembril 1935 saatis järelevalvekomisjon Merejõudude Staabi ülemale kirja, milles tehti ettepanekud allveelaevade meeskondade koosseisu kohta. Komisjoni ettepanekuid nii ametinimetuste kui ka ametikohtade arvu kohta arvestati täiel määral hiljem, koosseisude kehtestamisel 1. septembrist 1936. Ettepanekuga kaasnes üksikasjalik seletuskiri põhjendustega Merejõudude Staabi esialgse kava muutmiseks.

Kokkuvõtlikult võiks põhjenduse refereerida nii, et kõige tähtsam on ette näha, et iga meeskonnaliige valdaks mitut (vähemalt kolme) eriala. Ametikohale tuli leida mees keerulisema (spetsiifilisema) eriala järgi. Näiteks on hõlpsam õpetada raadiotelegrafistile signalisti eriala kui vastupidi. Piiratud meeskonna juures (allveelaev ei mahuta ju kuigi palju) on võimatu lülitada koosseisu 9 roolurit. Aga just niipalju neid allveesõidul kolmeks vahiks vaja. Oluliseks peeti, et enamikul erialadest (motoristid, torpedistid, elektrikud, raadiotelegrafistid) oleksid esindatud kõik auastmed I järgu madrustest instruktorini. See annaks meestele perspektiivi jõuda teenistusredelil edasi.

1936. aastal kinnitatud koosseisud pidasid vastu 1. aprillini 1940. Siis kehtestati terves mereväes uued koosseisud, kuid allveelaevade jaoks tehtud muudatused olid väga väikesed. Järelikult oli esimene koosseis piisavalt põhjendatud.

Kere muuda

Hermeetilise kere paksus oli 12 mm. Sektsioonid:

1. sektsioon – torpeedod ja meeskonna eluruum;

2. sektsioon – ohvitseride eluruum ja mess, komandöri kajut, akud;

3. sektsioon – juhtimisruum, raadioruum, hüdroakustika seadmed, kambüüs, mõned koid, komandöri kajut, akud;

4. sektsioon – diisel-peamasinad ja elektrimootorid;

5. sektsioon – roolimasinad ja muud agregaadid, vanemate allohvitseride eluruum.

Relvastus muuda

Kahur ja kuulipilduja muuda

  • 1 automaatkahur Bofors L/43 (kaliibriga 40 mm)
  • 1 kuulipilduja Lewis (kaliibriga 7,71 mm), mis Nõukogude ajal asendati kuulipildujaga Maxim (kaliibriga 7,62 mm)

Torpeedod muuda

Relvastuseks 4 torpeedoaparaati vööris (8 torpeedoga). Allveelaeva torpeedoaparaadi pikkus on 7115 mm. Algsed 7-meetrised torpeedod, mis olid ostetud Suurbritanniast, läksid Teise maailmasõja alguses "kaduma". Seejärel sobitati allveelaevad Nõukogude Liidu torpeedodele 53–27 (modifikatsioon I ja II – 6,98 m), mille konstruktor Richard Korwin-Kossakowsky ehitas ümber Itaaliast pärit torpeedo 53F alusel.

Meremiinid muuda

Laeval oli 10 vertikaalset miinitoru (20 miiniga).

1937–1941

Eesti Tüüp A – kere; SSM (EMA) inglise ankur.
Diameeter: 810 mm
Lõhkelaeng: 150 kg
Miinide tagavara: 209 tk. Tallinnas neist 149 tk. Kaotatud Liepājas ja Tallinnas
Veesatud miine: 1941: Lembitul – 40 ja Kalevil – 20

1942–1943

Planeeriti kasutada: CCCP – ЭП
Diameeter: 980 mm
Lõhkelaeng: 300 kg
Miinide tagavara: Läänemerel nende miinide varu ei olnud.
Veesatud miine: 0

1944–1955

Suurbritannia Vickers T-IV
Lõhkelaeng: 145 kg
Diameeter: 890 mm
Miinide tagavara: 100 tk saadetud Inglismaalt.
Veesatud miine: 1944–1945: Lembitul – 60

Laevad muuda

  Eesti merejõud muuda

Jrk
nr 		Nimi Veesatud Teenistusse
võetud 		Üksus Teenistusest
välja arvatud 		Märkused, saatus
1 Kalev 07.07.1936 12.03.1937 Merelaevastiku divisjon, Allveelaevade divisjon 09.1940 Võetud üle NSV Liidu mereväe Balti laevastikku
2 Lembit 07.07.1936 12.03.1937 Merelaevastiku divisjon, Allveelaevade divisjon 09.1940 Võetud üle NSV Liidu mereväe Balti laevastikku

  Nõukogude Liidu merevägi muuda

Jrk
nr 		Nimi Teenistusse
võetud 		Üksus Teenistusest
välja arvatud 		Märkused, saatus
1 Kalev 09.1940 1. allveelaevade brigaad 11.1941 Teadmata kadunud alates 29.10.1941 (hukkunud)
2 Lembit,
U1 (18.06.1946),
S-85 (09.06.1949) 		09.1940 1. allveelaevade brigaad,
õppeüksus 		10.06.1955 Hiljem eksperimentaallaev STŽ-24 (30.01.1956) ja UTS-29 (27.12.1956).
Alates 1979 Balti laevastiku muuseumi muuseumlaev Lembit.

  Eesti merevägi muuda

  • 27.04.1992 võeti Lembit kaitseväe poolt Balti laevastiku muuseumilt ära ja anti Eesti Meremuuseumile.
  • 16.08.1994 kuni 16.05.2011 oli Lembit sümboolselt Eesti mereväe koosseisus, misjärel lipp langetati ja laev tõmmati veest välja.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Arto Oll, Eesti sõjalaevastiku olukord ja võimalikud relvahanked Suurbritanniast aastail 1920–1921, lk 211. Eesti sõjaajaloo aastaraamat, nr 2 (8), 2012
  2. ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110701237902&img=era2553_001_0000002_00035_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e3387fd4d5f5c872fe5a8b920fcf798d
  3. ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110701237902&img=era2553_001_0000002_00103_t.jpg&tbn=1&pgn=6&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=09a90c8cbe100946a711f4ad5bee1f3a

Välislingid muuda

  Kalev-klassi allveelaevad – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kalev-klassi_allveelaevad&oldid=6340781"