Kaksikhammas

taimeperekond

Kaksikhammas (Dicranum) on kaksikhambalaadsete seltsi ja kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond. Euroopas on teada 29 liiki kaksikhambaid, Eestis esineb neist 14 liiki.[1]

Kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Sammaltaimed Bryophyta
Klass Lehtsamblad Bryopsida
Selts Kaksikhambalaadsed Dicranales
Sugukond Kaksikhambalised Dicranaceae Schimp.
Perekond Kaksikhammas Dicranum Hedw.
Hedw.

Levila muuda

Kaksikhambad esinevad peamiselt põhjapoolkera okasmetsavööndis, aga ka arktikavööndis ning kõrgmägedes. Troopilises ja subtroopilises vööndis on leitud kaksikhamba perekonna liike vaid kõrgmägedest. Lõunapoolkeral esineb kaksikhamba perekonna asemel samasse sugukonda kuuluv väliselt sarnane perekond Dicranoloma.[2]

Ehitus muuda

Perekond kaksikhamba liigid on püstiste või tõusvate väheharunenud vartega, 1–15 cm kõrgused samblad, mis kasvavad hõre- kuni tihemuruselt või padjanditena.

Vars muuda

Lihtsad või väheharunenud varred on vähemalt alaosas, vahel ka võsu tipuni kaetud tiheda valkja kuni roostepruuni risoidvildiga.

Leht muuda

Lehed on lantsetja või munaja alaosaga ning enamasti ühtlaselt aheneva tipuosaga. Lehetipud on teravad, harvem tömbid. Leheservad siledad või ülemises osas saagjad. Leherood on varieeruva laiuse ja pikkusega. Rool võib lehe alaküljel esineda näsad või hambakesed.

Lehelaba alusel esineb mitmekihiliselt asetsevaid või värvunud tiivakrakke.

Leheroo ja tiivakute vahel esineb grupp ovaalseid hüaliinseid või värvunud rakke, mis hiljem lagunevad.

Paljunemine muuda

Kaksikhambad on valdavalt kahekojalised taimed. Ühest periheetsist võib areneda 1–5 sprofüüti. Eoskupart kandvad harjased on pikad. Eoskuprad on silinderjad, enamasti kaldu ja kõverdunud. Eoskupra kaas on pika terava või kõverdunud nokaga, tanu kapuutsjas. Suuääris kahekordse hammastereaga. Eosed peenenäsalised, läbimõõduga 12–29 µm.

Osa kaksikhambaid levib ka murduvate lehe- või võsutippude, või sigioksakeste abil.[3]

Kaksikhambad Eestis muuda

Dicranum bergeri Blandow muuda

  Pikemalt artiklis raba-kaksikhammas

Dicranum bonjeanii De Not. muuda

  Pikemalt artiklis soo-kaksikhammas

Dicranum brevifolium (Lindb.) Lindb. muuda

  Pikemalt artiklis keerd-kaksikhammas

Dicranum drummondii Müll. Hal. muuda

  Pikemalt artiklis Drummondi kaksikhammas

Dicranum flagellare Hedw. muuda

  Pikemalt artiklis kännu-kaksikhammas

Dicranum flexicaule Brid. muuda

  Pikemalt artiklis kamm-kaksikhammas

Dicranum fuscescens Sm. muuda

  Pikemalt artiklis madal kaksikhammas

Dicranum leioneuron Kindb. muuda

  Pikemalt artiklis ümaralehine kaksikhammas

Dicranum majus Sm. muuda

  Pikemalt artiklis suur kaksikhammas

Dicranum montanum Hedw. muuda

  Pikemalt artiklis kase-kaksikhammas

Dicranum polysetum Sw. ex anon. muuda

  Pikemalt artiklis lainjas kaksikhammas

Dicranum scoparium Hedw. muuda

  Pikemalt artiklis harilik kaksikhammas

Dicranum spurium Hedw. muuda

  Pikemalt artiklis nõmme-kaksikhammas

Dicranum viride (Sull. & Lesq.) Lindb. muuda

  Pikemalt artiklis roheline kaksikhammas

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti eElurikkus[alaline kõdulink]15.10.2013
  2. Elsa Nyholm. Illustrated Flora of Nordic Mosses. 1986. lk 48
  3. Nele Ingerpuu. Kai Vellak. Eesti sammalde määraja. Tartu: EPMÜ ZBI Eesti Loodusfoto. 1998. lk 113–117