Kaiu vald
|
See artikkel räägib aastatel 1993–2017 eksisteerinud vallast; varasema valla kohta vaata artiklit Kaiu vald (Juuru kihelkond) |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Kaiu vald oli vald Rapla maakonnas. 2017. aasta omavalitsuse haldusreformi käigus liideti Kaiu vald veel koos kolme vallaga uueks Rapla vallaks.
| Kaiu vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 261 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 1236 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 4,7 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0277[3] | |
| Keskus: Kaiu | |
 |
Vald asus Tallinnast umbes 60 km ja Raplast 25 km kaugusel.
Vallas olid Kaiu Põhikool, Kuimetsa Algkool, Kaiu Lasteaed, Kaiu hooldekodu, Kaiu Muusikakool, Kaiu Raamatukogu, Kuimetsa Raamatukogu, Vahastu Raamatukogu, Kaiu rahvamaja, Kaiu noortetuba, Kuimetsa rahvamaja, Vahastu rahvamaja.
Kaiu vallavanem oli Erika Reinumägi.[4]
Ajalugu muuda
Kaiu valla nimetus oli algusest peale seotud Kasvandu ja Kuimetsa valla nimetustega. Nimed Kaiu, Kasvandu ja Kuimetsa esinevad juba "Taani hindamisraamatus" (Kaiv, Kasawandi, Quiuames). 1286. aastast kuulusid need Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste kloostrile. 1345. aastal rajati Kuimetsa kloostrimõis. 1560. aastal põletati Kuimetsa kloostrimõis Liivimaa sõja käigus maha. Uuemal ajal sai mõis tuntuks Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ja selle järgi 1969. aastal valminud mängufilmi "Viimne reliikvia" kaudu.
Kloostrile kuulunud Kay küla anti 1563. aastal Harju-Viru vasalkonna haldusse. 1651–1663 küla mõisastati Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi lauamõisaks. 1816. aasta talurahvaseadusega asutati piirkonnas mõisavallad. 1939. aastal liideti Kaiu vald Kuimetsaga.
1945. aastal moodustati vallas külanõukogud, 1950 vald likvideeriti. 1954. aastal ühendati Kaiu külanõukoguga Kuimetsa ja Vahastu. Kasvandu küla kaguossa tekkis külanõukogu ja kolhoosi keskusena Kaiu alevik. 1972. aastal liideti Kaiu Juuru külanõukoguga. 1993. aasta juulis eraldati Kaiu vald Juuru vallast.[5]
26. veebruaril 1996 kinnitati Kaiu valla vapp: rohelisel kilbil kaks hõbedast okaspuuoksa ja hõbedane ärastala, millel on kolme punase jõhvikaga laineväät.
Vapipildiga, kuid jõhvikateta ristkülikukujuline lipp kinnitati vapiga samal päeval.
Stiliseeritud okaspuuoksad sümboliseerivad valla metsarikkust, ärastala viitab valda läbivatele teedele. Jõhvikad tähistavad Loosalu, Viirika ja Aela jõhvikasoid.
Asustus muuda
Alevik muuda
Külad muuda
Kuimetsa – Vahastu – Karitsa – Kasvandu – Oblu – Põlliku – Suurekivi – Tamsi – Tolla – Toomja – Vana-Kaiu – Vaopere
Enne 1976. aastat oli valla alal veel Kaomäe, Lagevainu, Leedi, Lihu, Määrissoo, Nõmmküla, Oraniku, Päri, Rasala, Salutaguse, Saunametsa, Siuge, Taga-Põlliku, Tagasmäe, Viirika ja Ärismaa küla.
Vaatamisväärsused muuda
Organisatsioone muuda
- Juuru Mihkli kogudus
- Vahastu kogudus
- Pensionäride klubi "Elurõõm"
- Kaiu Laulu- ja Tantsuselts (endine)
- Vahastu Pensionäride Klubi "Metsamoorid"
- Pohmell (ansambel)
- Kaiu Jahindusklubi
- Kaiu Kalaklubi
- Kaiu Laskurklubi
- Kaiu Metsaühing
Tuntud isikuid muuda
Viited muuda
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 26.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ RT I 1993, 52, 732