Vikipeedia

Kaheteistkümnes öö

“Kaheteistkümnes öö” (inglise keeles “Twelfth Night” või “What You Will”) on William Shakespeare’i kirjutatud viievaatuseline romantiline komöödia. Arvatakse, et näidend on kirjutatud aastatel 1600–1601 tähistamaks Kolmekuningapäevale eelnevat õhtut.[1] Kuigi pealkiri viitab kristlikule pühale, ei ole näidend sisuliselt seotud “Kolmekuningapäeva” ega kristlike traditsioonidega[2]. Esimest korda toodi näidend publiku ette 1601. aasta veebruaris kuninganna Elizabethi majapidamises, kuid kirjalik materjal jõudis ametlikult avalikkuse ette 1623. aastal[3]

William Shakespeare muuda

Teose autor, William Shakespeare sündis Inglismaal 23. aprillil 1564. Shakespeare’i peetakse üheks maailma tuntuimaks näitekirjanikuks. Tema näidendid jaotatakse enamasti nelja žanrisse: ajaloolised draamad, komöödiad, tragöödiad ja armastuslood. Lisaks näidenditele on William Shakespeare loonud 154 sonetti, millest 126 on kirjutatud armastatud sõbrale ning 25 tundmatule daamile. Ülemaailmse tuntuse on ta pälvinud kirjatöödega, kuid alustas karjääri näitlejana. Shakespeare elas 52-aastaseks ning suri Inglismaal 1616. aastal [4]

Tegelased muuda

Orsino – Illüüria hertsog ja krahv

Sebastian – Viola vend

Antonio – laevakapten, Sebastiani sõber

Teine laevakapten – Viola sõber

Valentine – aadlik hertsogi teenistuses

Curlo – aadlik hertsogi teenistuses

Sir Toby Belch – Olivia sugulane

Sir Andrew Aguecheek

Malvolio – Olivia valitseja

Fabian – aadlik Olivia teenistuses

Feste – Olivia narr

Olivia – rikas krahvinna

Viola – hertsogisse armunud neiu, Sebastiani õde

Maria – aadlipreili Olivia teenistuses

Aadlikud, preestrid, meremehed, kohtuteenrid, muusikamehed ja muud saatjad

[5]

Sisukokkuvõte muuda

“Kaheteistkümnenda öö” keskmes on kaksikud Viola ja Sebastian, kes on laevahukus teineteisest lahku läinud. Pärast traagilist sündmust maskeerub Viola noormeheks ja ütleb end olevat Cesario, et saada Hertsogi juures tööd. Tööle asudes armub neiu Hertog Orsinosse, kuid vastuarmastust ei saa. Orsino on armunud krahvinna Oliviasse ja saadab meheks maskeerunud Viola/Cesario Oliviale kosja, et Olivia armastust võita. Olivia armub hertsogi asemel hoopis kosja sobitama tulnud Violasse/Cesariosse. Krahvinna Olivia saadab oma valitseja Malvolio sõrmusega Viola/Cesario järele. Sündmustest moodustub palju segadust tekitav armukolmnurk. Selgub, et Viola kaksikvend Sebastian on laevahukust eluga pääsenud ning saabub Illüüriasse koos sõbraga, kes on Orsino õukonna poolt tagaotsitav. Sebastiani kaaslane Antonio kiindub samuti Oliviasse. Antonio on Viola/Cesario peale kade ning plaanib korraldada duelli. Duell jääb ära, sest mõlemad osapooled pannakse uskuma, et tegemist on võimatu vastasega. Sebastian ja Viola/Cesario on kaksikud ning seepärast aetakse neid teiste tegelaste poolt segamini. Sealhulgas ajab nad segamini ka Olivia, kes arvab Sebastiani olevat Cesario ning nad abielluvad. Näidendi lõpuks kohtuvad kaksikud Viola ja Sebastian esimest korda pärast traagilist õnnetust. Viola paljastab, et on tegelikult naine ning võidab sellega Hertsog Orsino armastuse ning ka nemad abielluvad.[6]

Põhisündmustega paralleelselt rullub näidendi käigus lahti veel erinevaid lugusid ja liine kõrvaltegelaste vahel.[6]

Näidendis käsitletud teemad muuda

Shakespeare on “Kaheteistkümnendas öös” käsitlenud mitmeid fundamentaalseid teemasid:

  • Armastus kannatuse põhjusena – romantilised suhted on näidendis suurima fookuse all. Mitmed tegelased kogevad armastust kui kannatust, sest nende armastatu ei tunne nende vastu selliseid tundeid nagu nad sooviksid. Näidendi lõpp on siiski õnnelik kõigi peategelaste jaoks, sest nende armastus saab vastatud. Hertsog Orsino armastab näidendi alguses krahvinna Oliviat, kuid Olivia ei vasta talle samaga ning Viola on armunud hertsogisse, kes vastuarmastust naisele pakkuda ei saa.
  • Soo määramatus – “Kaheteistkümnenda öö” puhul on peategelase soo muutmine üks põhilisi teemasid, mille üle arutatakse. Shakespeare’i komöödiates on see tuntud võte, mida autor on kasutanud, et lugu põnevamaks ning humoorikamaks muuta. Peategelane Viola riietab end ümber meheks ja nimetab end olevat Cesario. Mehena esinedes armub ta hertsogisse, kuid ei saa seda välja näidata, sest hertsog arvab, et tegemist on Cesarioga. Olivia armub Viola/Cesarioga kohtudes enda arvates noormehesse, kuid talle teadmata on Cesario tegelikult Viola.
  • Rumalad ambitsioonid – antud teema puudutab näidendis kõige enam tegelast nimega Malvolio, kes on krahvinna Olivia majapidamises korrapidaja ja teener. Oma töökohustusi täidab mees hästi, kuid iseloomult on ta tüütu ja auahne. Malvolio tegutseb sihikindlalt selle nimel, et oma sotsiaalsest klassist kõrgemale tõusta, kuid edutult. Tema üle heidetakse nalja, sest mees jääb uskuma, et Olivia teda armastab. Shakespeare’i ajas ei olnud kombeks kõrgklassi naisel abielluda madala sotsiaalse staatusega mehega.
  • Identiteedi varjamine – Viola võtab vastu otsuse varjata seda, kes ta tegelikult on. Lisaks tööle, mille ta tänu muudetud identiteedile saab, tunneb naine ka seda, et tal on turvalisem elada, sest naisterahvad langesid tihti rünnaku või seksuaalse kallaletungi ohvriks. Sündmuste arenedes saab Viola aru, et oma  tõelise soo varjamisel on ka miinused. Sageli saavad tegelased temast valesti aru, aga ta ei saa end selgitada ilma, et oma identiteedi paljastaks. Shakespeare’i eluajal oodati naistelt rangelt sotsiaalsete normide järgimist ning Viola peidetud sugu andis naisele võimaluse vabamalt arvamust avaldada ja ka naiste õiguste eest seista. [7]

Näidendi taust muuda

Pealkiri “Kaheteistkümnes öö” viitab kaheteistkümnendale ööle pärast jõule, mis tähistab kolmekuningapäeva kui usupüha. Etendust esitati esimest korda meelelahutuseks ja usupüha tähistamiseks. Näidendit kirjutades ei ole pandud rõhku kindlale ajale, tegevuspaigale ega tegelaste päritolule. Otsus tuli soovist teha lugu kõigile vaatajatele sobivaks ja rõõmustavaks elamuseks. Näidendis on kasutatud nii inglise, prantsuse kui ka itaalia nimesid. Tegevuspaigaks on määratud Illüüria, kuid see ei mängi loo kontekstis olulist rolli. Tegevusaeg ei ole samuti kindlalt piiritletud. Keelekasutus, kombed ja tegelaste uskumused on Shakespeare’ile omaselt Kuninganna Elizabethi ajale iseloomulikud.[8]

Põhisündmused näidendis on autorile iseloomulikud ning neid on ta kasutanud ka teistes oma teostes:

  • Armukolmnurk – Hertsog Orsino armastab Oliviat, Olivia armastab Violat/Cesariot, kes omakorda armastab Hertsog Orsinot.
  • Identiteetide segi ajamine – Sebastian aetakse segi kaksikõe Viola/Cesarioga.
  • Mitmed abielud – kõik armunud saavad oma tahtmise ning näidendi lõpuks abielluvad oma väljavalituga.
  • Asjalikud ja praktilised naljad – aadlipreili Maria kasutab oma teravat mõistust ning teeb Malvolioga nalja, mis hiljeb kasulikuks osutub. [9]

Viited muuda

  1. ↑ Twelfth Night: Historical Context Essay. (s.a.-b). SparkNotes. [1]
  2. ↑ Mark Bayer. (2023). Twelfth Night and the Economics of Christian Charity. Reformation, 2023, 34–49. https://doi.org/10.1080/13574175.2023.2187936
  3. ↑ Guardian, T. (2015, august 7). Ten books that changed the world. The Guardian. https://www.theguardian.com/books/2015/aug/07/10-books-that-shaped-the-world
  4. ↑ About William Shakespeare | Academy of American Poets. (s.a.).
  5. ↑ William Shakespeare. (1960). William Shakespeare’i kogutud teosed: Kd IV (Georg Meri, Tõlk; lk 259). Eesti Riiklik Kirjastus
  6. ↑ 6,0 6,1 Twelfth Night. (s.a.). Shakespeare Birthplace Trust.
  7. ↑ Twelfth Night: Themes | SparkNotes. (s.a.). https://www.sparknotes.com/shakespeare/twelfthnight/themes/
  8. ↑ Oza, P. (2020). Shakespeare’s Twelfth Night or What You Will- Introduction and Analysis. https://doi.org/10.13140/RG.2.2.31442.17608
  9. ↑ What is „Twelfth Night“ | Shakespeare | Teaching Wiki. (s.a.). Twinkl. 2023. https://www.twinkl.com/teaching-wiki/twelfth-night
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaheteistkümnes_öö&oldid=6554316"