Kaasani khaaniriik
Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.
|
Kaasani khaaniriik 1438–1552 | |
 | |
 Kaasani khaaniriik 16. sajandil | |
| Kaasani khaan | |
| Pealinn | Kaasan |
|---|---|
| Religioon | islam |
Khaaniriigi asend muuda
Khaaniriik piirnes idas Siberi khaaniriigi, lõunas Nogai hordi, edelas Suurhordi ning loodes ja põhjas Moskva tsaaririigiga. Kaasani khaaniriigi alad kuulusid algselt Kuldhordi koosseisu ja selle eksistentsi lõpetas Moskva tsaaririigi vallutus.
Khaaniriigi pealinn oli Kaasan ja territoorium hõlmas tänapäeva Venemaa Föderatsiooni Tatarstani, Mari Eli, Tšuvaššia, Mordva, osaliselt ka Udmurtia ja Baškortostani alad, kus elasid marid, udmurdid, baškiirid, mokšad, mordvalased ja tšuvašid.
Kuldhordi sisevõimuvõitluse tagajärjel lagunemise järel moodustas Kaasani piirkonnas khaaniriigi Kaasani khaan (1438–1445) Olug Muhammed (Oluğ Möxämmät), Kuldhordi khaani 1380–1395 Tohtamõši pojapoeg.
Khaaniriigi moodustamine muuda
Algselt Krimmi valitseja Olug Muhammed tungis Krimmist väljaajamise järel 1437. aastal, Vene aladele ja vallutas Beljovi asula, mida kaitses edukalt Beljovi lahingus 1437. aastal Moskva suurvürstiriigi vägede eest. Olug Muhammed võttis oma kontrolli alla Kuldhordi alad Volga keskjooksul, mis piirnesid suurvürstiriigi aladega. Olug Muhammed tegi ka esimesed edukad sõjaretked Moskva suurvürstiriigi aladele, vallutades Nižni-Novgorodi ja piirates kaks nädalat edutult Moskva kremlit 1439 ja aastatel 1444–1445, vallutades taas Nižni-Novgorodi ja talvitudes selles hõivatud piirkonnas. 1445. aastal kevadel tatarlased vallutasid uuesti Nižni-Novgorodi ja 1445. aastal toimunud Suzdali linna all Nerli jõel Suzdali lahingus Kaasani väed Olug Muhammedi ja poegade Mahmuti (Məxmüt) ja Qasimi juhtimisel võitsid Moskva suurvürstiriigi suurvürsti Vassili II vägesid ja vangistasid Vassili II ning tema kaaskonna ülikud. Vaherahu tingimuste kohaselt: Moskva suurvürstiriik tasus Vassili II eest ülisuure lunaraha, kõik vene lihtsõdalased müüdi muslimi orjaturgudel, Vene linnadesse määrati tatari maksukogujad ja järgnevalt läänistas Vassili II Qasimile Rjazani piirkonnas 1452. aastal Oka jõel asuva Meštšera madaliku piirkonnas alad, millest kujunes Kaasani khaaniriigi ja Moskva suurvürstiriigi vaheline puhverala – khaan (1445–1468) Qasimi Kassimovi khaaniriik. 1445. aastal kukutas Galitši vürst Dmitri Šemjaka, Vassili II ning saatis ta Uglitšisse maapakku, lisaks lasi ta ka pimedaks torgata.
Järgnenud Rjurikovitšite vahelises võimuvõitluses toetasid tatari Kaasani khaan (1446–1463) Mahmut ja Olug Muhammedi pojad Vene toonipretendente, vältimaks ühe osapoole tugevnemist. Kaasani khaan Mahmut toetas kord Galitši vürsti Dmitri Šemjakat, siis jälle Vassili II-st. Vassili toetajaskond oli küllaltki tugev ning 1447. aastaks õnnestus tal Moskva suurvürstiriigi troon tagasi saada.
Mahmuti poja, järglasteta khaan (1463–1467) Khalili surma järel sekkus uue troonipretendendi Kassimovi khaani Qasimi toetajana troonipärimisvõitlusse Moskva suurvürst Ivan III edutus Vene–Kaasani sõjas 1467–1469, kuid valitsejaks sai ikkagi khaan (1467–1479) Ibragim.
Vene-Kaasani sõjad muuda
Vene-Kaasani sõjad muuda
Vene-Kaasani sõda (1467–1469) algas vastastikku tehtud rüüsteretkedega. 1468. aastal aga tatarlaste väed hõivasid Novgorodi vabariigi Vjatkamaa Hlõnovi linna ja selle ümbruse. 1469. aastal tegid Moskva suurvürstiriigi väed sõjakäigu Kaasanile kahe suure sõjasalgaga, Nižni Novgorodist mööda Volga jõge ja Ustjugist, läbi Permimaa Kama jõe ülemjooksult aga koordineerimatuse tõttu väesalgad purustati tatarlaste poolt ükshaaval. 1469. aastal sügisel tegid Moskva suurvürstiriigi väed tsaari vendade, Dmitrovi vürsti Juri Vassiljevitš noorema ja Andrei Vassiljevitši juhtimisel edutu sõjakäigu Kaasanile ja piirasid linna. 1469. aastal sõlmitud rahulepingu alusel säilis saavutatud status quo olukord.
1478. aastal vallutas Ivan III Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist ning Ivan III alustas sõjategevust iidsete Vene maade, Vjatkamaa taasliitmiseks ning tegi ka sõjaretke Kaasani vastu. 1478. aastal sõlmitud rahulepingu alusel säilis taas saavutatud status quo olukord. 1479. aastal suri khaan (1467–1479) Ibragim, kellele järgnes Nogailaste toetatud khaan (1479–1484) Ali.
.jpg)
1484. aastal sai khaaniks (1484–1485), Moskva suurvürst Ivan III toetatud alaealine Muhammad Amin, kelle Ali tõukas võimult uuesti 1485. aastal.
1487. aastal tegi Moskva suurvürst Ivan III uue sõjaretke Kaasani vastu ja vallutas linna ning valitsejaks sai taas (1487–1495) Muhammad Amin ning algas Kaasani khaaniriigi Moskva suurvürstiriigi protektoraadi ajastu (1487–1521). Kaasani khaaniriigi valitsejate nimetamisel omasid järgnevalt mõjuvõimu Moskva suurvürst ja Siberi khaaniriik, keda toetasid Kaasani õukonna erinevad huvirühmad.
1500.–1503. aasta Moskva-Leedu sõjas osales endine khaan Muhammad Amin. 1501. aastal liitus sõjategevusega Moskva tsaari liitlase Kaasani khaaniriigi vastane krimmitatarlaste Suurhord, mille väed sõdisid 1500. aastal Kaasani khaaniriigiga, 1501. aasta esimesel poolel aga alustasid sõjaretki Moskva tsaari alluvusse läinud vürstide aladele (Rõlski, Novgorod-Severskini ja jõudsid välja isegi Brjanskini. Suurhordi vägede rünnak sundis Ivan III paiskama sinna Vene vägesid põhjast. Moskva vägede ja Krimmi khaaniriigi liitlasvägede ühendatud jõududega löödi rünnak tagasi. Viimane Suurhordi khaan Šeik Ahmad kaotas sõjategevuse Moskva ja Krimmi vägedele ning kaotas ka oma riigi ja põgenes Leetu. Suurhordi valdused liideti Krimmi khaaniriigiga.
Vene–Kaasani sõda (1505–1507) algas khaan (1502–1518) Muhammad Amini juhtimisel, eesmärgiga tõrjuda välja Kaasani khaaniriigis Moskva vürstiriigi reaalset võimu teostavad asemikud ja tühistada sunnitud lepingud Moskva suurvürstiga. Kaasani khaaniriigi ja nende liitlaste Nogaide vägi suundus piirama Nižni Novgorodi ja piiras edutult Nižni Novgorodi kremlit. Moskva vürstiriigist saadetud vägi aga jäi ootama Muromi piirkonnas ning järgnenud Moskva suurvürst Ivan III surm peatas sõjategevuse. Uue tsaari Vassili III saadetud väed ründasid Kaasanit 1506. aastal, kuid hävitati. Vene vägesid jälitati Moskva vürstiriigi piirideni, kuid ei ületatud piiri. Kaasani ja Moskva vaheline rahuleping sõlmiti 1507. aastal ning sõlmitud rahulepingu alusel säilis saavutatud status quo olukord ja tagastati vene sõjavangid. 1512. aastal alguses sõlmiti Kaasani ja Moskva vaheline "igavese rahu leping".
1519. aastal sai Kaasani khaaniks, Moskva vürstiriigi ja Vassili III toetatud 13-aastane Kassimovi khaan Geray dünastiast Šig-Alei. Šig-Alei, kes oli Kassimovi khaan aastatel 1516–1519, 1535–1546, 1546–1551 ja 1552–1567 ning Kaasani khaan aastatel 1519–1521, 1546 ja 1551–1552. Ta oli khaaniriigi venemeelsete juht ning kukutati seetõttu mitu korda. 1521. aastal aga tegid Krimmi khaaniriigi väed sõjakäigu Kaasanile ja tõukasid Šig-Alei troonilt ning Kaasani khaaniks (1521–1524) sai Geray dünastiast Sahib Geray.
1521. aastal tegid Krimmi ja Kaasani khaaniriigi ühendatud väed sõjakäigu Venemaale ja piirasid Moskvat. 1521. aastal tungisid Kaasani väed Moskva vürstiriiki idasuunalt Nižni Novgorodi ja Kolomna suunal ning Krimmi khaaniriigi väed lõunasuunalt Krimmi ja Oka sihil. Kaasani väed vallutasid Nižni Novgorodi ja Krimmi väed purustasid nende vastu saadetud tsaari venna Staritsa vürsti Andrei väed ning väed ühinesid Kolomna juures. Vassili III põgenes Moskvast ja Krimmi-Kaasani väed piirasid Moskvat. Sõlmitud 1521. aasta rahulepinguga Moskva suurvürsti ja Krimmi khaani vahel tunnistas Moskva suurvürst Krimmi khaani võimu ja kohustus maksma andamit nagu varem Kuldhordile ning lõpetama protektoraadi Kaasani khaaniriigi üle.
1523.–1524. aasta Vene-Kaasani sõjas toetas Kaasani khaaniriik Krimmi khaaniriiki, kes alustas sõda Moskva suurvürstiriigi liitlase Astrahani khaaniriigiga. Vastuolude tõttu Krimmi khaaniga tunnustas Kaasani khaaniriik sõjalise abi eest Osmanite riigi ja Suleiman I protektoraati ja sõltuvust. 1524. aastal tegid Moskva suurvürstiriigi väed edutu sõjakäigu Kaasani vastu, mille lõpetas alles 1529. aastal sõlmitud rahuleping. Rahulepinguga tunnistas Moskva suurvürst Safa Gerayd Kaasani khaanina (1524–1531) ja Kaasani khaaniriigi Osmanite riigi protektoraati. Moskva suurvürst keelas Vene kaupmeestel osalemast Kaasanis toimuvatel igaaastastel Volga laatadel ning asutas uue laadakohana Kostroma lähedal Makarjevi.
1530. aasta kolmandas Vene-Kaasani sõjas purustati Kaasanile pealetungivad Moskva suurvürstiriigi väed Kaasani ja Krimmi ning Astrahani khaaniriigi liitlasvägede poolt. Moskva suurvürstiriik alustas rahuläbirääkimisi.
1531. aastal toimus Kaasani jälle paleepööre ja Kaasani khaaniks (1532–1534) sai Geray dünastiast Šig-Alei vend Canğäli. Moskva suurvürst Vassili III surma järel 1533. aastal aga teostati uus paleepööre ja Kaasani khaaniks (1534–1546) sai jälle Safa Geray.
1536.–1537. aasta neljandas Vene-Kaasani sõjas tegid Kaasani väed mobiilseid rüüsteretki Moskva suurvürstiriigi ja Kaasani khaaniriigi piirialadel: Nižni Novgorodi ja Balahna, Kostroma ja Muromi piirkonnas. Moskva suurvürstiriigi heidutusvõimekust vähendas suurvürst Vassili III surma järel suurvürstiriigis regendina valitsenud Jelena Glinskaja valitsus.
1545. aasta viiendas Vene-Kaasani sõjas ajastati Moskva suurvürstiriigi vägede kolme väekoondise rünnak Kaasanile siseriikliku paleepöördega, kuid kõik eraldi peale tunginud väed purustati. 1546. aastal aga Safa Geray tõugati troonilt paleepöörde tulemusel ning Kaasani khaaniks (1546) sai üheks kuuks Moskva suurvürstiriigi toetatud Šig-Alei. Safa Geray kehtes taas oma võimu ja valitses surmani khaaniriiki 1546–1549.
Vene Kaasani sõjakäigud muuda
1547.–1548. aasta 1. Kaasani sõjakäigus tegid Moskva suurvürstiriigi väed suurvürst Ivan IV juhtimisel sõjakäigu Kaasani alla ja piirasid linna nädala jooksul, kuid siis taganesid eduta.
1549.–1550. aasta 2. Kaasani sõjakäigus piirasid Moskva tsaari streletsid, Šig-Alei Kassimovi ja Astrahani ratsaväelased edutult Kaasanit.
1551. aasta 3. Kaasani sõjakäigus lisaks sõjalistele ettevalmistustele meelitati Moskva tsaaririigi poole piirkonna tšuvašidest ja maridest elanikud, ehitati Svijaga jõel Svijažski linnus, kus blokeeriti liiklus jõel ning okupeeriti Volga jõe paremkallas. Blokeerides majandustegevuse Volga jõel ning Kaasani varustamise saavutasid Moskva tsaaririigi väed Kaasani alistumise ilma sõjalise linna piiramiseta. 1551. aasta vaherahulepinguga tunnistas Kaasani khaaniriik Kaasani khaanina Šig-Aleid ning kohustus vabastama Kaasanis orjuses olnud Moskva tsaaririigi alamat. 1551. aasta rahulepingu läbirääkimiste ajal esitas Moskva tsaaririik ultimaatumi Kaasani khaaniriigi parempoolse osa (Volga jõest paremal pool asuva osa) liitmisest Moskva tsaaririigiga.
Kaasani vallutamine muuda
1552. aastal kavandas Moskva tsaaririik Kaasani khaani Šig-Alei asendamist Moskva tsaaririigi asehalduriga, kuid Kaasani khaaniriik hakkas viimast korda vastu enda annekteerimisele ja ei lasknud Moskva tsaaririigi esindajaid ning asevalitsejat Simeon Mikulskit Kaasanisse.
1552. aasta 4. Kaasani sõjakäigus toetasid Kaasani khaaniriiki Krimmi khaaniriik, Astrahani khaaniriik ja Nogai hord ning Osmanite riigi sultan Suleiman I kutsus üles kõiki tatarlaste riike toetama Kaasani khaaniriiki.
Moskva tsaaririigi väed koondusid 23. augustiks Kaasani linna piirama ning kasutades kaasaegseid sõjalisi võtteid: piiramiskahureid, linnamüüriõhkimiskaevandust ja totaalset linna blokeerimist ning ümberkaudsete alade rüüstamist vallutasid 2. oktoobril Kaasani. Linn rüüstati ja linnaelanikke tapeti massiliselt.
Tšeremissi sõjad muuda
Pikemalt artiklis Tšeremissi sõjad
1553-–1556. aasta 5. Kaasani sõjakäigus suruti maha endise Kaasani khaaniriigi aladel toimunud vastuhakud ning laastati ka Udmurtide maa. Kaasanist aeti välja tatarlastest elanikud ja linna asustati 7000 venelast. Kaasani linna ümbruse alad annetati Moskva bojaaridele, kes asustasid alad asunikega Venemaalt.
Vaata ka muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaasani khaaniriik |
Kirjandus muuda
- В.В.Похлебкин. ТАТАРЫ И РУСЬ. 360 ЛЕТ ОТНОШЕНИЙ В 1238-1598 гг. Главы 2.1 - 2.3 (М. "Международные отношения" 2000 г.).