Kärde mõis
Kärde mõis (saksa keeles Kardis) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõis Jõgeva valda Jõgeva maakonnas.[1]
Ajalugu muuda
Esimesed teated mõisast on 1532. aastat, mil selle omanik oli Johann Rebuck. 1680. aastatel mõis redutseeriti. Hiljem oli see von Rosenite ja Baranoffite käes ning 1819. aastal omandas mõisa Woldemar Friedrich von Pistohlkors. 1890. aastal ostis selle Liivimaa maakohtunik Viktor von Stackelberg.
Kalmistu muuda
Mõisa alal asub kunagine kalmistu, mis oli tõenäoliselt külakalmistu.[2]
Rahumajake muuda
Mõisa maal asub ka Kärde rahumajake, mis tähistab 1656–58 kestnud Rootsi-Vene sõda lõpetava Kärde rahu sõlmimist 1661. aastal. Ehkki rahvapärimuse väitel sõlmitud rahuleping just selles majas, on paviljon tõenäoliselt siiski hilisem.[1]
Mõisaansambel muuda
Peahoone muuda
Mõisa peahoone oli ühekorruseline puithoone, mida algselt kattis õlgkatus. Selle kohale on praeguseks rajatud uus ehitis.
Valitsejamaja muuda
Ühekorruseline valitsejamaja on ehitatud kahes järgus.[3]
Tall-ait muuda
Historitsistlik pooleteistkorruseline, viilkatuse ning tellisest ja maakivist krohvimata tall-aidahoone paikneb esifassaadiga mõisasüdame poole.[4]
Park muuda
Pargi tuumik on rajatud 18. sajandi II poolel, seda on oluliselt muudetud 1870. aastatel Viktor von Stackelbergi käsul. Tema ajal istutati ka nulugrupp teisel pool Jõgeva-Tartu maanteed. Praegu on ajalooline planeering hävinud.[5]
Mõisa kalmistu muuda
Mõisa südamest linnulennult umbes 1 km kaugusel kagu pool on Neitsimäel Kärde mõisa kalmistu, kus asub suur Stackelbergide vapiga maakivi (Preilikivi).
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Alo Särg "Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud" Tallinn: Argo, 2012, lk 48–51
- ↑ Kultuurimälestis nr 9213 "Kalmistu"
- ↑ Kultuurimälestis nr 27042 "Kärde mõisa valitsejamaja fassaadid ja hoone gabariidid"
- ↑ Kultuurimälestis nr 23924 "Kärde mõisa tall-ait"
- ↑ Kultuurimälestis nr 23926 "Kärde mõisa park"
Kirjandus muuda
- Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 172-5.
- Särg, Alo. Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo, 2012.
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 252 [1].