Käimine

See artikkel räägib kergejõustiku alast; kulgemisviisi kohta vaata artiklit Kõndimine; suhte kohta vaata artiklit Kurameerimine; malekäigu kohta vaata artiklit Käik (male)

---

Reeglipärane käimine

Käimiskohtunike kaardid: I - ebapiisav kontakt maaga, II - kõverdunud põlv, III - diskvalifitseerimine.

Sportlik käimine

Olemus ja tehnika

Sportlik käimine on kergejõustiku olümpiaala, mis jooksualadest erineb selle poolest, et sportlane peab maapinnaga säilitama pideva kontakti. Käija eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, millal jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge.

Reeglid

Võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist 6-9 kohtunikku. Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Pärast hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma. Hoiatus tehakse hoiatuskaardi näitamisega. Kaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finišit.

Distantsid

Käimisvõistlusi peetakse nii staadionil (tavadistantsid 400 m staadionil 10 000 m, 20 000 m ning 300 m sisestaadionil 3000 m, 5000 m) kui ka maanteel (10 km, 20 km, 35 km, 50 km). 10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt stardist 5 km kaugusele ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km.

Ajalugu

Käimisvõistlused Inglismaal

Algus

Sportlik käimine sai alguse Inglismaalt. Esimesed Inglismaa meistrivõistlused peeti 1866. aastal, mille võitis John Chambers. 1880. aastal asutati Inglismaal amatööride kergejõustikuliit ning töötati välja võistlusreeglid, millest Käimisvõistlustel tuleb hoiatused ja diskvalifitseerimised jätta kohtunike otsustada. Iga võistluse kohtunike otsus on lõplik on kehtivad tänase päevani.

Käimine suurvõistlustel:

Olümpiamängud

Maailmameistrivõistlused

Mehed on võistelnud esimesest MM-ist (1983) alates, distantsideks 1983-2019 20 km ja 50 km, 2021. aastal asendati 50 km 35 km-ga; naised aga teisest MM-ist (1987), distantsideks 1987-1997 10 km, 1999-2015 20 km, 2017 ja 2019 20 km ja 50 km, 2021. aastal asendati 50 km 35 km-ga.

Maailma sisemeistrivõistlused

Käimine oli võistluste programmis neli korda: 1987, 1989, 1991 ja 1993; mehed võistlesid 5000 m ja naised 3000 m distantsil.

Euroopa meistrivõistlused

Euroopa meistrivõistlustel on olnud kavas järgmised distantsid, meestel: 50 km 1938-2018, 10 000 m 1946-1954, 20 km 1958-2024, 35 km 2022; naistel: 10 km 1986-1998, 20 km 2002-2024, 50 km 2018, 35 km 2022. 2012 ja 2016 käimist EM-i võistlusprogrammis ei olnud.

Euroopa sisemeistrivõistlused

Käimine oli võistluste programmis meestel (5000 m) 1981-1983 ja 1987-1994 ning naistel (3000 m) 1987-1994.