Vikipeedia

Juriidilise isiku kriminaalvastutus

Juriidilise isiku kriminaalvastutus on juriidilise isiku vastutus temaga seotud füüsiliste isikute tegevuse eest.[1] Juriidilise isikuga seotud füüsilised isikud on tema organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja.[2]

Karistusõiguslikult saavad vastutada üksnes eraõiguslikud juriidilised isikud.[3]

Juriidilise isiku vastutuse alused sätestatakse karistusseadustiku paragrahviga 14. Paragrahvidega 37–371 täpsustatakse juriidilise isiku süüd. Spetsiaalsuspõhimõtte järgi vastutab juriidiline isik vaid sellise paragrahvi alusel, milles on juriidilise isiku karistatavus sõnaselgelt kirjas.[3]

Teo omistamine juriidilisele isikule muuda

Juriidilise isiku vastutust kontrollitakse kahes etapis. Esmalt tuleb juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku tegevuses tuvastada deliktistruktuur (süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü). Teisena tuvastatakse, kas füüsiline isik pani teo toime juriidilise isiku huvides.[3]

Juriidilise ja füüsilise isiku vastutuse seos muuda

Juriidiline isik vastutab oma organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja teo eest.[4]

Juriidilise isiku organ ja selle liige muuda

Juriidilise isiku organ on selle üldkoosolek või juhatus.[5] Organi vastutus on seotud konkreetse füüsilise isiku vastutusega, mistõttu tuleb tuvastada täpne isik, kes otsustas teo toime panna. Kui juhatuse liikmete tööülesanded on jaotamata, võivad vastutada kõik organi liikmed. Üks juhatuse liige ei vastuta teise juhatuse liikme kohustuse täitmata jätmise eest.[6]

Juhtivtöötaja muuda

Juhtivtöötaja on inimene, kes vastutab juriidilisele isikule tähtsa valdkonna eest. Madalama astme töötajaid võib samuti pidada juhtivtöötajateks, kui neil on pädevus langetada iseseisvaid otsuseid.[7]

Pädev esindaja muuda

Juriidiline isik vastutab ka teo eest, mille pani toime tema pädev esindaja. See eeldab isikult konkreetset pädevust juriidilise isiku esindamisel, kuid mitte nendevahelist töösuhet.[7]

Tavatöötaja muuda

Juriidiline isik ei vastuta üldjuhul tavatöötaja tegude eest. Vastutus võib kaasneda olukordades, kus tavatöötajal oli teo toimepanekuks organi, juhtivtöötaja või pädeva esindaja nõusolek.[8]

Paralleelne vastutus muuda

Süüteo toimepanekul vastutavad juriidiline ja füüsiline isik paralleelselt. See tähendab, et peale juriidilise isiku on võimalik vastutusele võtta ka see füüsiline isik, kes süüteo toime pani.[9]

Juriidilise isiku huvides toime pandud tegu muuda

Juriidilise isiku vastutuse toob kaasa tegu, mis on tema huvides ehk kui see mõjutab teda positiivselt.[10] Juriidiline isik ei vastuta tegude eest, mille pani toime sellega seotud füüsiline isik oma erahuvides.[11]

Tegevusetus muuda

Kui füüsilise isiku tegu vastab tegevusetusdelikti tunnustele ning ta tegutseb juriidilise isiku huvides, siis vastutab juriidiline isik ka tegevusetuse eest.[12]

Süü muuda

Juriidilise isiku süü tuletatakse füüsilise isiku süülisest teost.[13] Juriidiline isik vastutab süüteo toimepaneku eest juhul, kui see oli teo toimepanemise ajal süüvõimeline.[14] Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik.[15] Juriidiline isik on süüvõimeline, kui ta on kantud seadusega ettenähtud registrisse ning pole sealt kustutatud.[16]

Juriidilisel isikul puudub süü, kui tema pädeva esindaja toime pandud tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu.[17]

Karistuse kohaldamine muuda

Juriidilise isiku põhikaristus kuriteo eest on rahaline karistus 4000 – 16 000 000 eurot.[18] Selleks, et juriidiline isik tulevikus enam kuritegusid toime ei paneks, peab tema karistus olema piisavalt mõjuv. Karistuse mõistmisel on kohtutel suur kaalutlusõigus, mis võib osutuda problemaatiliseks, sest karistus ise ei tohiks põhjustada juriidilise isiku tegevuse lõppemist.[19]

Viited muuda

  1. ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 608.
  2. ↑ Karistusseadustik. – Riigi Teataja, RT I, 06.08.2022, 26, § 37.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Jaan Sootak, Priit Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 67–68.
  4. ↑ Karistusseadustik. – Riigi Teataja, RT I, 06.08.2022, 26, § 14 lg 1.
  5. ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus. – Riigi Teataja, RT I, 20.06.2022, 32, § 31.
  6. ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 613
  7. ↑ 7,0 7,1 Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 614–615.
  8. ↑ Jaan Sootak, Priit Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 69.
  9. ↑ Karistusseadustik. – Riigi Teataja, RT I, 20.06.2022, 32, § 14 lg 2.
  10. ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 623.
  11. ↑ Jaan Sootak, Priit Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 72.
  12. ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 625–626.
  13. ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 628.
  14. ↑ Jaan Sootak, Priit Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 73.
  15. ↑ Karistusseadustik. – Riigi Teataja, RT I, 06.08.2022, 26, § 37.
  16. ↑ Jaan Sootak, Priit Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 169.
  17. ↑ Karistusseadustik. – Riigi Teataja, RT I, 06.08.2022, 26, § 371.
  18. ↑ Karistusseadustik. – Riigi Teataja, RT I, 06.08.2022, 26, § 44 lg 8.
  19. ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 629–630.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juriidilise_isiku_kriminaalvastutus&oldid=6418904"