Julius Kannelaud

Julius Kannelaud VR I/3 (29. november 1896 – 19. november 1980 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (kapten}.

Sõjalise hariduse sai Põhjarinde lipnikekoolis Gattšinas 1917. Teenis alates oktoobrist 1915 1. tagavarapataljonis ja 480. Danilovi polgus. Lõpetas septembris 1917 lipnikekooli ja määrati Tartu Eesti Tagavara Jalaväepataljoni, kus oli nooremohvitserina kuni aprill 1918.

Vabadussõjas osales 29. novembrist 1918 ohvitseride reservis, detsembris määrati laiarööpmelisele soomusrongile nr 3, kus oli kuulipildujate komando ja dessantroodu nooremohvitser ning tehnikajaoskonna ülem. Sai 26. augustil 1919 Moglino jaama lähistel lahingus haavata. Detsembris 1919 ülendati alamleitnandiks.

Märtsis 1922 arvati Kannelaud leitnandina reservi. Osales Kaitseliidu Tartu maleva töös. Aprillist 1927 kuni jaanuarini oli 1940 maleva instruktor (ajutiselt 2. malevkonna pealik). Ülendati kapteniks veebruaris 1935. Jaanuarist kuni juunini 1940 oli ta Kaitseliidu Läänemaa maleva instruktor.

Pärast Eesti okupeerimist ja Kaitseliidu laialisaatmist võeti sundkorras Punaarmeesse. Lahkus tegevteenistusest omavoliliselt ja varjas ennast kuni Saksa vägede saabumiseni.

1. juunist 1943 oli ta Petserimaa territoriaalrügemendi (rügemendiülem major Valter Pedak) 3. pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Petseri–Irboska ruumis 1944 suvel. Augustist 1944 Omakaitse Viru Maleva 8. pataljoni ülem. Pataljoni ei jõutud formeerida lõpuni.

Julius Kannelaud suri 19. novembril 1980 Tartus liiklusõnnetuses saadud vigastustesse. Maetud Ahja kalmistule.

Tunnustus

• 1925 Vabadusristi I liigi 3 järk
• 1938 Kotkaristi teenetemärgi V klass

Välislingid

• Julius Kannelaud ohvitseride andmekogus
• Julius Kannelaud Genis